Saada vihje

Paadikujulist platvormi ehitab rahvusvaheline seltskond

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paadikujuline vaateplatvorm ei ole veel päris valmis, kuid väga kaua aega selleni jäänud ei ole.
Paadikujuline vaateplatvorm ei ole veel päris valmis, kuid väga kaua aega selleni jäänud ei ole. Foto: Meelis Meilbaum

Võsu–Käsmu kergliiklusteel on ilmet võtmas paadikujuline vaateplatvorm, mida ehitavad lisaks ühele eestlasele veel austraallane, iirlane ja ameeriklane.

Vaateplatvormi ehitamise eest vastutava RL Construction Services OÜ töömeestel oli eile viies tööpäev. “Selle nädalaga peaks asjad jõudma niikaugele, et vaateplatvormi saab järgmisest nädalast inimestele avada,” avaldas lootust osaühingu juhatuse liige Rait Laurson, kes ka ise ehitustöödel kaasa lõi.

Paadikujulise vaateplatvormi ehitamist ta keeruliseks ettevõtmiseks ei pidanud. Ehitustöö on nagu ehitustöö ikka. Ainus erinevus klassikalise vaateplatvormi rajamisega võrreldes on tema sõnul vajadus lauad kaardu painutada, et moodustuks paadi kuju.

“Eestis võiks olla rohkem erilisi asju. See siin on super­asukoht ja superettevõtmine,” kiitis Laurson ning märkis, et lõpptulemust ootab ta ehitajana sel korral suurema innuga kui mõnelgi teisel juhul, sest vaateplatvormist saab rohkem nagu eksponaat, mille valmimisele kohalikud kiites kaasa elavad.  “Poisid on muidugi väga ärevil, et nad sellist asja ehitada saavad. Neile see meeldib,” lausus ehitaja, kelle meeskonda kuulub peale tema ettevõtte teine juhatuse liige, iirlane Robert Anton Lee ja kaks töömeest: austraallane Jesse Munday ning ameeriklane Nick MacFarlane.

Väljamaalaste kohta jagus Laursalil ainult häid sõnu. Eestlastest töömeeste kohta paraku sama ta öelda ei saanud. “Eesti meestega on see häda, et Soome on nad ära rikkunud. Mitteeestlased on väljapääsmatus olukorras, kuna Eestis nad kergesti tööd ei leia. Tööle saades pingutavad nad 30–40 protsenti rohkem, et töö valmis saaks ja nende töökoht säiliks,” võrdles Laurson. “Mina olen nendega (välismaalastega – toim.) rahul. Saan rahulikult objektilt ära minna, teades, et töö seisma ei jää.”

Ettevõtte juhatuse teise liikme, iirlase Robert Anton Lee tõi Eestisse kuus aastat tagasi eestlasest abikaasa. Lee, kes on spetsialiseerunud konstruktsioonide püstitamisele, hindas Eestis ehitusvaldkonnas töötamise puhul mitmekülgsust – teha tuleb enam-vähem kõike.

Kuulnud, mida sel korral ehitama tuleb hakata, oli Lee üpris üllatunud. “Meile on varemgi kummalisi soove tulnud, mitte küll paadikujulise platvormi ehitamiseks,” ütles Lee, keda sarnaselt tema äripartneriga rajatav, veidi teistsugune objekt kõnetas.

Ka austraallane Jesse Munday ja meeskonnaga kõige hiljem liitunud ameeriklane Nick MacFarlane pidasid ülesannet põnevaks.

“Kui esimesel päeval ehitusplatsile saabusime, avanes siit väga ilus vaade lahele,” meenutas MacFarlane, kes praegu tallinlasena naudib Käsmu vaikust, aga floridalasena ei karda põhjamaa kargeid tuuli.

Ilm on ehitusmehi seni igati soosinud ja töödele isegi kaasa aidanud. Pikalt puhunud ida- ja kirdetuuled langetasid ka Käsmus merevee taset tublisti. “Et vesi on nii madal olnud, saime rahulikult ümber aluse kõndida. Kõrgema vee korral oleks tunduvalt keerulisem näiteks panduse osa kokku panna,” kõneles Rait Laurson, kes kahel hommikul on olnud ka tunnistajaks, kuidas madal vesi lahesopis sootuks jäätunud oli.

Vaid ühel päeval on ilm töömeeste vastu veidi kurjem olnud. Päeval, mil tuli konstruktsiooni jalgade tarvis saalungeid teha, puhus selline tuul, et tahtis kohale pandud saalungid paigast nihutada.

Tagasi üles