Juhtkiri: Välismaale tööle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Margus Ansu

Statistika kinnitab ärevakstegevat tren­di, et paljud eestlased, sealhulgas oma valdkonna haritud spetsialistid, eelistavad leida töö väljaspool Eestit.


Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri tõi eile intervjuus BNSile esile, et mullu suurenes kolmandas kvartalis välismaale tööle lahkunute arv oluliselt ning võib arvata, et see kasvas ka aasta lõpus, kuigi neljanda kvartali andmeid veel pole.

Aastastatistika kohaselt oli välismaal töötavate inimeste osakaal kõigist tööga hõivatutest suurim 2009. aastal, kui 127 200 vä­lismaal töötajat moodus­tasid 21,4 protsenti kõigist hõivatutest. Mullu oli see näitaja 118 800 välismaal töötajaga 20,8 protsenti kõigist hõivatutest.


See on mõtlemapanevalt suur hulk. Pisut rohkem kui viiendik kõigist tööga hõivatutest töötab väljaspool Eestit. Ja nende osakaal võib veelgi suureneda.
Kümme aastat tagasi jäi välismaal töötajate osakaal alla 10 protsendi ja kiiremini hakkas see kasvama Euroopa Liiduga liitudes.


Nii mõnigi eestlane on läinud esialgu mõneks aastaks välismaale tööle, aga kui võõras keel suus ja töökogemus saadud, hakkabki ühel hetkel rolli mängima puhas matemaatika: palk on kõrgem; kui natuke vaeva näha, siis on võimalik end ka välisriigi pensionisaajate nimekirja saada. Varsti polegi enam vahet - isamaa võib küll olla Eesti, kuid kodakondsus milline tahes.

Milleks tagasi tulla? Kui vaadata kas või mõnda aega tagasi veebis ringelnud tabelit erinevate riikide palkade ja toetuste kohta, siis teeb see küll meele mõruks, et Eesti valgekrae, kes viis päeva nädalas kaheksa-üheksa tundi tööd teeb, saab sama suure summa kuus, nagu mujal sotsiaaltoetuseks antakse.

Kurb, aga tõsi on see, et traditsiooniline peremudel hakkab asenduma niisugusega, et üks kaasa elab ühes, teine teises riigis, oma kodu ehitada või osta küll tahetakse, aga laenuorjuse asemel valitakse töö välismaal.

Eestlaste järjest suurenev väljarändamine välismaale tööle kipub muutuma üheks olulisemaks probleemiks, mille leevendamisega peab märtsis valitav riigikogu koosseis hakkama kindlasti tegelema.

Tagasi üles