Seitse meest ja veerand miljonit eurot peturaha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eelkõige püüavad ametnikud suuri sulisid ja kui kohtutee juba ette võetakse, üritavad nad võimalikult palju peturaha tagasi saada.
Eelkõige püüavad ametnikud suuri sulisid ja kui kohtutee juba ette võetakse, üritavad nad võimalikult palju peturaha tagasi saada. Foto: Shutterstock

Alates sellest, kui Eesti Euroopa Liitu astus, on siinsetele ettevõtjatele-projektidele jagatud miljardeid euroraha. Kui palju on sellest vasakule läinud, ei oska keegi täpselt öelda.

Allar Lehtlaan on keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ida talituse juht. Tema meeskonna uurida on muu hulgas seegi, kui keegi omale eurorahade eest turismi arendamise sildi all suvemajakese ehitab. “Siin tuleb vahe sisse teha: niipea kui soodustuskelmuste või pettusega on seotud ametiisikud, hakkab asja uurima korruptsioonikuritegude büroo,” selgitas talituse juht. Seepärast ei saa ta kommenteerida Targa Maja ja EASi ümber toimuvat. Küll aga kergitab ta saladusloori mõnedelt markantsematelt petujuhtumitelt Virumaal.

“Lääne-Virumaal ei ole selliseid suuri juhtumeid ette tulnud. Võibolla on siin inimesed ausamad. Võibolla peaksime ise kontrolli tõhustama,” rääkis Allar Lehtlaan.

Kõige suurem viimasel ajal avastatud petujuhtum oli seotud Tapa katlamajaga: üks Ida-Virumaa ärimees võttis ette suurprojektid, renoveeris mitmel pool Eestis katlamaju, paisutas projektisummat, näitas alg­etappides tehtud töid tegelikust kallimana, et omaosalust väiksemaks muuta. “Paljud, kes meie juurde satuvad, ütlevad, et aga kõik teevad ju nii. Arvatakse, et see euroraha meisse ei puutu. Sellest aru ei saada, et tegelikult tuleb see kõik ju meie, maksumaksja taskust,” kõneles Lehtlaan.

Katlamajaga on nimelt nii, et kui projekti tegija ütleb asja hinnaks näiteks kaks miljonit ühe miljoni asemel, siis hiljem seatakse soojahind samuti nende kahe miljoni ehk projekti maksumuse järgi. “Võib ju öelda, et aga mis siis – asi on ju valmis. Aga järgmine samm on see, et omanik läheb konkurentsiametisse ja ütleb: palun väga, renoveerimine maksis kaks miljonit, nüüd on vaja soojahinda tõsta, et kulud tagasi teenida. Sellega võidakse petta otse ka tarbijat,” rääkis Allar Lehtlaan.

Kohtusse on jõudmas juhtum, kus kohalike ettevõtjate ring pea veerand miljonit välja pettis. “Kohtusse jõuab praegu ligi kümme isikut, aga tegelikult on seotute ring laiem,” ütles majanduskuritegude talituse juht. “Toetust taotleti põllumajanduse, tootmise ja ka mesindusega alustamiseks. Tegelikult ei tehtud midagi,” kõneles Lehtlaan. Kuna kohtuotsused ei ole veel käes, ei saa ta nimesid nimetada.

Tihti räägivad põllumehed, et osa PRIA nõudeid polevatki võimalik täita: sa kas eksid loogika või PRIA vastu, aga kaht isandat korraga teenida ei saa. Kui ilm juhtub halb olema, siis pole võimalik näiteks asju nõutud kuupäevaks valmis saada. Siin soovitab Allar Lehtlaan PRIAga tunduvalt rohkem suhelda. “Alati on võimalik kompromisse leida ja aus põllumees küll kartma ei peaks,” lausus Lehtlaan.

Majanduskuritegude büroo eesmärk on eelkõige suuri petjaid püüda. “Ma ei tahaks kuidagi, et tekiks selline olukord, kus suured sulid sõidavad tõllas ja väikesed ripuvad võllas. Meie eesmärk on püüda neid inimesi, kes on algusest peale suure pettuse peale välja läinud. Sest me püüame väljapetetud raha ka kätte saada,” rääkis Allar Lehtlaan.

Lääne-Virumaal toime pandud veerandmiljoniline pettus ei tundu üldises plaanis sugugi suur – viimasel ajal on avastatud ka sääraseid, mis ulatuvad mitme miljonini. Levinud arusaama, et kindel on oma toetustega saadud raha hoida näiteks perekonnaliikmete või sugulaste nimel, Allar Lehtlaan kummutab. “Kui on näha, et auto või maja on ostetud EASi või PRIA või KIKi toetustest välja petetud rahaga, siis selline ümberkirjutamine ei aita. Vara arestimist kasutame nii palju kui võimalik,” sõnas majanduskuritegude talituse juht.

“Sääraste pettuste puhul aegub juhtum viie aastaga. Meil on teinekord tõeline võidujooks ajaga – kas saame kõik tõendid kokku,” selgitas Allar Lehtlaan. Tema sõnul peab ta tagantjärele nentima, et projekte uurides on tekkinud ka uusi kahtlusi, kuid seadusest tulenevalt pole võimalik nende paikapidavust enam uurida.

Jääb üle vaid konstateerida, et raha on läinud – kuid seotud isikute uutel taotlustel tuleb siis silma peal hoida.

Levinud skeemidest rääkides tõdes talituse juht, et eurorahade tulekuga tekkis Eestis ka uus amet: projektikirjutaja. Need on inimesed, kes oma teadmistega aitavad taotlejal korraliku projekti ette valmistada ja kokku kirjutada. Osa aga kasutab ära süsteemis olevaid puudusi. Pole haruldased juhtumid, kus ka mõni endine PRIA töötaja on sellise töö enda peale võtnud.

“Nad otsivad teinekord ise omale projekte. Tulevad näiteks taluniku juurde ja ütlevad: näe, su laut laguneb, teeme korda. Talunik ütleb küll, et no miks, mul pole loomigi sees või raha omafinantseeringuks, aga projektikirjutaja vastab, et pole probleemi, ajame asja korda. Sealt see vahel ka alguse saab,” rääkis Allar Lehtlaan.

Tema sõnul on küll võimalik alguses teadmatusest sellise “projektikirjutaja” otsa sattuda, aga tegelikult saab iga inimene mingil etapil aru, et osaleb pettuses. Aus projektikirjutamise teenus on tema sõnul vajalik, ja see ongi enamasti aus, sest need oskajad inimesed aitavad taotlejatel, kel muidu jääks teadmistest puudu, vajaliku toetuse õigetel alustel kätte saada.

Teine populaarne pettuseviis on see, kui näiteks neli-viis ettevõtjat otsustavad omavahel nii-öelda toetusklubi moodustada.

Alguses taotleb toetust üks ning tellib siis teenused ülejäänud sõpradelt, järgmine kord jälle teine. “See võimaldab jälle projekti hinda kunstlikult paisutada. Ettevõtja küsib kolmelt sõbralt pakkumise ja laiutab siis käsi ja ütleb, et näed, asi maksabki nii palju. Ja ta saabki toetuse,” kirjeldas Allar Lehtlaan. Rääkimata sellest, et säärasel juhul pole tegu enam ausa konkurentsiga.

Kõige lihtsam on petta just suurte ehitusprojektide käigus. “Ütleme, et ehitad sadamat – no kes see võtab tagantjärele kinni, mitu tonni pinnast välja veeti,” ütles ta ning lisas, et on ka teatud ärimehed, kes petavadki täie teadmisega, et peavad osa toetustest tagasi maksma.

“Ütleme, et näiteks PRIA kohta tead, et teatud otsetoetuste puhul teostatakse kontrolli teatud protsendi ulatuses. Siis võtad niitmistoetuse hulgale maatükkidele. Hüva, kontroll tuleb, aga sa ei ole konkreetses kohas niitnud. Sa maksad, ütleme, sellel konkreetsel maalapil tegemata tegevuste eest raha tagasi, kuid teiste osas jääb toetus kätte. Kasud on sees,” rääkis Allar Lehtlaan. PRIA kohta märkis Lehtlaan, et seal on kontrollimehhanisme aastatega oluliselt tõhustatud ning petmine pole enam kuigi lihtne.

Samas hindas Allar Lehtlaan olukorda Eesti veel üsna heaks. Näiteks Prantsusmaal sellised asjad tavaliselt kohtu ette ei jõua, sest seal öeldakse, et raha jaganud rakendusüksus küsigu raha rikkumiste eest lihtsalt tagasi. Selline riigi käitumine võib aga soodustada petmist katsetama, sest halvim, mis järgneb, on tagasimaksmine – nii et proovitakse homme jälle.

Allar Lehtlaane hinnangul ei usuta vanas Euroopas, et toetusraha võiks nii palju vasakule minna, et sellega eraldi karistusõiguslikult tegelema peaks.

Tema sõnul on raske öelda, kui suur on Eestis pettuste protsent. “Eesti on saanud aastate jooksul miljardeid eurosid toetust. Isegi kui me ütleksime, et kümme protsenti oli ebaotstarbekalt kasutatud raha, oleks see hiiglaslik summa. Aga me ei tea seda täpselt,” rääkis Allar Lehtlaan.

Majanduskuritegude büroo vihjetelefon on 612 4333, ja e-posti aadress majanduskuritegu@politsei.ee.

Taustainfo

  • Keskkriminaalpolitsei (KKP) majanduskuritegude büroo on kahe viimase aasta jooksul menetlenud ja saatnud prokuratuuri süüdistuse edastamiseks 23 kriminaalasja, mille kogukahju ulatub umbes 12 miljoni euroni.
  • Praegu on KKP menetluses paarkümmend kriminaalasja kogukahjuga üle 10 miljoni euro.

Märksõnad

Tagasi üles