Lääne-Viru piimatootmine koondub suurfarmidesse

Roela talunikul Leonhard Jürgensonil hävisid mullu tules nii laut kui loomi. Mees alla ei vandunud ja remontis ära vana lauda. Foto: Aarne Mäe

Lääne-Viru piimakarjakasvatajad tulid eelmise aasta piimatoodangu jär­gi lehma kohta Eestis  kolmandaks, väik­sema karja omanikud aga  müüvad oma lehmad ja jätkavad kas põlluharimise või lihaveistega.

Meie maakonnas oli eelmisel aastal lehma piimaand keskmiselt 7928 kilo, mis tõi meile kolmanda koha Tartu- (8572) ja Põlvamaa (8103) järel. Mida rohkem piima, seda rohkem saab selle eest raha.

Kõige suurem farm – üle 600 lehma – on Lääne-Virumaal Voore Mõis OÜ. Selles ettevõttes saadi ka maakonna kõrgeim piimatoodang – 10 122 kilo lehma kohta.

Voore Mõisa loomakasvatusjuhi Õie Ojala sõnul sõltub tulemus lehmade söötmisest ja inimeste tööst. “Eks loomad ole meil kõva tervisega ka,” lisab ta.

Voore Mõisas lüpstakse lehmi kolm korda päevas, paljud farmerid on sellest loobunud kahekordse lüpsi kasuks. Jõudluskontrolli keskuse Virumaa zootehniku Ludmilla Aani hinnangul hoitakse ilmselt nii kokku kulusid.

Õie Ojala sõnul töötab nende farm kasumiga.

Müüvad ära

Lehmade arv kipub iga aastaga vähenema: mullu Eestis 166 ja Lääne-Virumaal 93 võrra. Eelmisel aastal lõpetasid mitu väiksema karja omanikku piimatootmise ja müüsid lehmad ära. Venevere Farm OÜ 70 lüpsilehma ostis Kadila ühistu.

Venevere laudas lüpsis lehmi juba kolm aastat robot. Farmi üks endisi omanikke Neeme Altpere selgitas, et ühest robotist ja seitsmekümnest lehmast on tulu saamiseks vähe.

“Oleks tulnud teine robot juurde muretseda ja karja suurendada, mis aga nõudnuks raha. Eks vanusepiir tule samuti ette,” rääkis Altpere, kes tahab Veneveres edasi tegelda ainult taimekasvatusega.

Kadila PM OÜ ostis ära ka 150 lehma Rahkla farmist, mis kuulub endisele Rakvere piimakombinaadi omanikule Nevil Hewittile. Inglase oma on ka AS Kõpsta Seafarm.

Ettevõtete tegevjuht Eestis Einar Jakobi rääkis, et mitme asjaga korraga tegelda ei tasu: “Meil on suur seafarm, mis nõuab palju aega ja tööd. Rahklas kasvatame edaspidi ainult lihaveiseid.”

Sedasama plaanivad Tapa vallas teha Tiiu ja Elmar Kaa­sik, kes müü­sid kuuskümmend lüpsilehma Põlvamaale suurfarmi.

“Oleme lüpsikarja pidanud üle kahekümne aasta, aga enam ei taha,” tun­nistas Tiiu Kaasik. Ja lisas, et õige aeg oli müüa ja uusi võl­gu ei tahtnud enam soetada.

Veel mitu loomapidajat on oma viie-kuuekümnepealise lüpsikarja müünud.

Siiski leidub Lääne-Virus visasid piimatootjaid, kes ka mõnekümnest lehmast tulu saavad. Tapa vallas Rägavere külas peavad 29 lüpsilehma Mairi ja Priit Soosalu, kes oma karja piimaanniga – 9500 kilo lehma kohta - hoiavad maakonnas neljandat kohta ja on aastate jooksul mitu tiitlit pälvinud.

Näevad tulevikku

Väike torusselüpsiga laut on ehitatud juba üheksakümnendatel ja selles on palju käsitsitööd. Piim müüakse ühistule E-Piim, mille liikmed ka talunikud on.

“Eks võtsime meiegi võlgu, aga kaalusime kulutusi hoolega,” meenutas Mairi Soosalu raskeid aegu.

Optimistlikult vaatab tulevikku Roela talunik Leonhard Jür­genson, kelle laut ja pooled loo­mad mullu tulekahju ohvriks langesid.

Praegu peab ta 35 lüpsilehma ja lihaveiseid ma­jandi vanas laudas, kus tuli remont teha. “PRIA toe­tuse abiga remontisin, müüsin lihaveiseid,” rääkis visa ta­lu­nik. Kuigi õnnetus mõ­jus ter­vi­sele, pole mees alla andnud.

Mitu väiksemat piimakarja omandanud Kadila PM OÜ omaniku Raimond Rauba arvates on piimatootmisel perspektiivi.

“Piimakarja suurendan seetõttu, et toota efektiivsemalt,” ütles Rauba. “Venevere ja Kadila ettevõte jätkavad endiste nimedega, aga nende omanik on 99% ulatuses Suntrade Eesti OÜ, mis kuulub samuti mulle,” täpsustas ta. Sun Trade Eesti müüb põlluettevõtetele väetisi ja taimekaitsevahendeid.

Tippfarmid

• Voore Mõis OÜ (10 122 kg lehma kohta), Võhmuta PM AS (10 082), Vao Agro AS (9533), Priit Soosalu talu (9500), AS Diner (9286).