Virulaste annetus kroonib Jaani kirikut

Peterburi Jaani kirik oli minevikus, on praegu ning ka tulevikus tähtis usu- ja kultuurikeskus. Foto: Raigo Pajula / Postimees

Pühapäeval leidis Peterburis aset Eesti kultuuriajaloo suursündmus - restaureeritud Jaani kiriku pühitsemine, mille taas­tamisloos on oluline osa ka virulastel, sest ne­mad olid osalised annetuste kogumisel, mille eest telliti kiriku torni rist.

Praegune Väike-Maarja ja Simuna koguduse õpetaja Enn Salveste teenis Peterburi Jaani kogudust aastatel 2007 kuni 2011. Salveste märkis, et Eesti professionaalne kultuur sai alguse Peterburist ja Jaani kirikust, kus tegutsesid Jakob Hurt, Rudolf Tobias ja paljud teised meie vaimuelu suurkujud.

“Taaspühitsetud Peterburi Jaani kirikul on suur religioosne ja kultuuriline tähendus ka olevikus, sest ta on eestluse saar maailma ühes suurlinnas,” rõhutas Enn Salveste.

Südamest kingitus

Seitsekümmend kilogrammi kaaluva ja ligi kahe meetrise kõrguse risti, mis valmis ­kohaliku skulptori Aleksei Arhipovi käe all, meisterdamiseks ja kuldamiseks tegi
75 000kroonise sihtotstarbelise annetuse Piiterlaste Seltsing, kuhu on koondunud Peterburis õppinud eestlased.

Peterburis nooruses insenerihariduse omandanud ja nüüd pensionipõlve pidav koduloouurija Hanno Tamm rääkis, et Peterburi võlus õpinguaastatel ja võlub praegugi teda oma rikka ajalooga, arhitektuuriga, muuseumide, kunsti ja kõrge tehnikakultuuriga, mis kuni 1917. a revolutsioonini oli maailmatasemel.

“Kuigi õppisin inseneriks, käin tänaseni Ermitaažis saalist saali nagu kodus,” lisas Hanno Tamm.

Eesmärk, sümbol, teekond

Peterburi Jaani kirik on olnud eestluse ajaloos väga tähtis. “Suur osa ligi 50 000 Peterburi eestlasest olid koondunud Jaani kiriku kui usu, eesti kultuuri, emakeelse hariduse ja eesti vaimu keskuse ümber. Jaani kogudusest on läbi käinud paljud hilisemad Eesti riigi ja vaimuelu liidrid. 26. märtsil 1917. aastal algas Jaani kiriku juurest esimene tulemuslik Eesti iseseisvuse manifestatsioon,” kõneles Hanno Tamm.

Teenekas koduloouurija kuulub Peterburi kõrgkoolides õppinud peamiselt eestlastest liikmetega Peterburi Piiterlaste Seltsingu juhatusse.

Peterburis, tollases Leningradis, sai pedagoogikutse ka kauaaegne Porkuni kooli õpetaja Tiiu-Reet Künnapas.

Et tema instituudi vastas üle tänava asus Eesti Jaani kirik, sai naine teada hiljem. “Nõukogude ajal olid kirikutes enamasti laod või muud, sest usk oli põlu all. Külastasin Jaani kirikut esimest korda mullu mais, kui seal käis krohvimine, ja pugesin keelusiltidest hoolimata tellingute vahelt läbi. Ehitajad olid väga sõbralikud ja rääkisid kõigest, mida teadsid. Muidugi liitusin ma piiter­lastega ja tegin annetuse kiriku renoveerimiseks, sest pean seda peaaegu nagu oma kodukirikuks,” rääkis Künnapas.

Rohkem kui kuus miljonit eurot maksma läinud restaureerimistööd tegi firma Facio Ehitus. Kiriku pühitses peapiiskop Andres Põder.

 Avamiskõnega esines Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. “Oma kirik Peterburis on eestlastele tähendanud kolme olulist asja: eesmärki, sümbolit, teekonda. Eesmärgiks oli see suure ootamise ajal, kui oodati ja loodeti vabadust,” kõneles president Ilves.

Ajaloost

• 1842 - luuakse iseseisev Eesti Jaani kogudus;

• 1860 - Jaani kiriku pidulik sisseõnnistamine;

• 1930. aastate alguses kirik suletakse, algab hoone ümberehitus;

• 1997 - kirikuhoone antakse kogudusele tasuta tähtajatuks kasutamiseks;

• 1999 - esimesed kiriku taastamise talgud;

• 2004 - hoone suletakse renoveerimise ettevalmistamiseks;

• 2009. aasta märtsis algab renoveerimine;

• 20. veebruar 2011 – kiriku pühitsemine.