Lääne-Viru vapimärgi saavad tänavu kunstnik Valli Lember-Bogatkina, võrkpallitreener Mati Merirand, kultuuritöötaja Ello Odraks ja teedefirma juht Eugen Õis.
Lääne-Viru vapimärke jagus neljale
23. veebruar 2011, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teenetemärgi saajad valis esitatud kandidaatide seast välja maavanema kokku kutsutud komisjon, kuhu kuulusid endised maavanemad. Vapimärgid antakse üle täna õhtul maavanema pidulikul vastuvõtul Rakvere teatris.
Vallbaumi sõnul ei anta vapimärki mitte viimase aasta, vaid pikema aja tulemusliku tegevuse eest.
Kultuuri, sporti ja ettevõtlust
Kunstnik Valli Lember-Bogatkinale antakse teenetemärk maakonnale pühendumise ja Lääne-Virumaa kunstis jäädvustamise eest. Valli Lember-Bogatkina on Karepa külas suvekodu pidav ja Lääne-Virumaa loodusest inspiratsiooni ammutav akvarellikunstnik. Alates 1944. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu liige.
Karepa külaelanike sõnul on ta auväärsele eale vaatamata heade ideede genereerija mõttetalgutel ja eestvedaja, innustaja ning elluviija.
Äsja oma 60. sünnipäeva tähistanud Mati Merirand saab vapimärgi pikaajalise tulemusliku töö eest Lääne-Virumaa spordi arendamisel. 33 aasta jooksul on Mati Merirand treeninud erineva vanuseastme võrkpallivõistkondi, kes on läbi aegade edukalt esinenud vabariigi meistri- ja karikavõistlustel. 1990. aastal Meriranna poolt loodud võrkpalliklubi Rivaal on kolmekordne Eesti meister. Mitmed Meriranna õpilased on kuulunud ja kuuluvad Eesti täiskasvanute rahvuskoondisesse.
Ello Odraks saab vapimärgi pikaajalise panuse eest maakonna kultuuritöö arengusse. Odraks korraldab vabatahtlikkuse alusel kolme maakondliku koori tegevust, neist on tema asutatud Virumaa Poistekoor tegutsenud 20 aastat. Ello Odraks on olnud 40 aastat laulupidude ettevalmistusprotsessis korraldaja-läbiviija rollis ja 20 viimast aastat vastutav kuraator.
Üle 20 aasta on Ello Odraks olnud folkloorifestivali Viru Säru korraldustoimkonna liige või peakorraldaja. Samuti on Odraksi eestvedamisel pikkade aastate jooksul toimunud maakondlikud laulukonkursid, nende hulgas Eesti Televisiooni laulukonkursi “Laulukarussell” Lääne-Virumaa eelvoorud.
Maanteeameti Ida regiooni direktor Eugen Õis pälvis vapimärgi panuse eest Lääne-Virumaa teedemajandusse.
Eugen Õis on 30 aastat töötanud Lääne-Virumaa teedemajanduses ning andnud palju Lääne-Virumaa teedehoiu protsessi, suunates ja juhtides kogu maakonna teehoiutegevust. Tänu tema initsiatiivile ja sihipärasele tööle on kogu Eesti teehoiu eelarverahast tulnud oluline osa Lääne-Virumaa riigimaanteede ehitamiseks ja remontimiseks.
Asutuse juhina on ta osalenud viimased 12 aastat riikliku maanteehoiu reformi töögrupis, mille eesmärk on regionaalne funktsioneerimine. Reformi tulemusena haldab maanteeameti Ida regioon Järvamaal, Ida- ja Lääne-Virumaal riigimaanteid ning kuigi keskus jäi Rakverre, on kõik kolm maakonda sellest võitnud.
Tegus elutöö
Eugen Õis ütles, et see tunnustus on talle suureks auks, ja jagas oma aastatepikkuse tegevuse, mida võiks suisa elutööks nimetada, kolme etappi.
“Esimene etapp oli saavutada eesmärk, et kõik siinsed riigimaanteed teha tolmuvabaks, olin teemeistrina selle asja juures aastatel 1980-1991 ja eesmärk õnnestus täita,” rääkis Õis.
Järgmine etapp oli uue teehooldetehnika toomine Soomest ning kolmas etapp juhataja roll alates 1998. aastast.
Maanteeameti Ida regioon haldab teid Lääne- ja Ida-Virumaal ning Järvamaal. Viimane aasta oli väga viljakas, sest käiku anti Jõhvi-Kukruse teesõlm ja Mäo uus rist, mis kuulutati ka mulluseks aasta teoks Järvamaal. Lääne-Virumaal on käsil uued projektid Kundas, Haljala ristil, samuti Liiapeksi-Loobu vahel ja Viitna ümbersõidul.
“Kõiges on kaasa aidanud kogu see meeskond, kes on olnud tegus ja uuendusmeelne,” rõhutas Õis, kes loodab, et nüüd on maanteehoiureformid lõppenud.
Õis alustas oma karjääri teemeistrina Simuna piirkonnas ning pika aja jooksul pole tal rutiini tekkinud, sest kogu aeg tiivustavad teda süsteemisisesed uued väljakutsed.
Treener Mati Merirand ütles, et vapimärgi saamine on tema jaoks väga suur tunnustus aastatepikkuse töö eest. “Eks elus on üht-teist saavutatud, on olnud paremaid ja halvemaid aegu, aga kokkuvõttes on positiivset, mida meenutada.”
Mati Merirand lisas, et võrkpalliklubisse kuuluvad võistkonnad on mõeldud ennekõike Lääne-Virumaa poiste jaoks ning lähenemine on olnud selline, et meie poistel oleks võimalus võrkpalliga edasi tegeleda kõrgel tasemel.
2010. aastal tunnustati vapimärgiga viit inimest: ettevõtjaid Oleg Grossi ja Urmas Lahte, aktiivset omavalitsustegelast Anne Tasujat, teenekat malepedagoogi Jakob Kiike ja helilooja Arvo Pärti.