Farmidele ei jätku töökäsi

Kõige raskem on farmidesse tööle meelitada noori. Peljatakse nii füüsilist tööd, madalavõitu palka kui ka valdkonna mainet. Foto: Meelis Meilbaum

Vabade töökohtade hulk pole Eestis enam ammu nii suur olnud kui nüüd. Viimase statistika järgi saab valida 11 000 ametikoha vahel. Ka farme on töökäte puudus valusalt tabanud.

Urmas Einberg Sikkani-Pendri talust otsib töötajaid juba kevadest. “2. aprillil oli töötaja sünnipäev. Ta ütles, et tahab aasta lõpus kaasaga pensionile minna. Nüüd on nad tööl 15. detsembrini. Oleme alates sellest ajast uusi lüpsjaid otsinud,” rääkis Urmas Einberg, kelle sõnul on neid leida väga raske. Kuulutuste peale helistati küll ja oli ka neid, kes loomi vaatama tulid, aga tööle tulla ei tihanud keegi. “Lõpuks leidsime ühe inimese, aga tema läks oktoobris dekreeti,” rääkis farmer.

“Olen püüdnud leida töötajaid kolleegide kaudu, kes on tootmise just lõpetanud. Aga paljud ütlevad, et nemad tahaksid nüüd talvel puhata ja kevadel vaatavad, kuhu edasi,” kõneles ta. “Meil on osa inimesi farmi algusaegadest, üheksakümnendatest tööl. Aga nad lähevad lihtsalt pensionile. Asendajaid leida on väga raske. Praegu on üks, kes lubas mõelda,” rääkis Urmas Einberg.

Lüpsja võtaks Einberg päevapealt tööle. “Pakume korralikku korterit ridaelamuboksis, valmis lõhutud küttepuud anname oma metsast – ainult kuuri tuleb ise vedada. Töötaja peaks ainult vee ja elektri eest maksma,” rääkis farmer. Pakutav palk jääb 900 euro kanti. “Viletsat palka ma küll maksta ei saa,” sõnas Sikkani-Pendri talu peremees.

Praegu ligi 140 lehmaga farmis võiks Urmas Einbergi sõnul karja kohe endise 200 piimalehmani suurendada, kui vaid kuskilt töökäsi võtta oleks. Kui ta töölisi ei leia, muutub farmi töö jätkamine raskeks. “Lätlasedki on juba loomi vaatamas käinud. Seal avati uus farm, loomi vaja. Aga ma ei raatsi müüa, süda ei luba,” rääkis farmer.

Kohalas piimalehmi pidav Mika Vehmanen ütles, et headest töötajatest on alati puudus. “Viimased paar aastat pole ka majanduslikus mõttes väga head olnud, nii et palk pole ehk nii kõrge kui muudel aladel,” rääkis Mika Vehmanen. Praegu oleks ta kohe nõus kaks töötajat farmi abiks võtma. Tema hinnagul takistab töökäte leidmist ka avalikkuse kehv suhtumine põllumajandusse. “Piimafarmi puhul on ka see häda, et peab töötama seitse päeva nädalas, töö on vahetustega, ärgata tuleb vara – selge see, et igaühele see ei sobi,” mõtiskles farmer. 

Samuti on tema sõnul probleemiks põllumajandustöötajate kõrge vanus ja see, et noored ei taha eriti maatööd teha. “Ka oma lapsed ütlevad, et töö on raske, väljas, lähen parem linna, töötan arvutiga, palk on suurem ja nädalavahetused vabad. Inimesed on muutunud, sinna pole midagi teha,” ütles Mika Vehmanen. Samuti on muutunud põllumajandus ise: mehhaniseerituse tase on tõusnud, masinad on kallid, päris igaüht farmer kalli traktori või seadme taha lasta ei taha. 

“Inimeste arv põllumajanduses väheneb. Eestis on seal hõivatuid umbes 3%. Ja see väheneb tõenäoliselt veelgi. Lüpsirobotid arenevad: viie-kuue lüpsja asemel on võimalik võtta tööle kolm inimest. Kõik saavad aru, et see on paratamatu protsess,” kõneles Vehmanen. Tema sõnul on vältimatus ka see, et varsti pole võõrtööjõu eest pääsu. 

“Selle vastu võitlemine on tuuleveskitega võitlemine. Inimesed lähevad ikka paremat elu otsima. Eestlased lähevad Inglismaale, Rootsi, Saksamaale. Meile tullakse Valgevenest, Ukrainast,” rääkis Mika Vehmanen.

“Paljud farimitöötajad on pensionile minemas,” rääkis Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Einar Jakobi. Töötajate põud võib tema sõnul nii mõnelegi farmerile päris hull olla. 

“See sõltub ka piirkonnast. Kui lähedal on mõni asula, siis on lihtsam. Ning kui farm on tänapäevane, moodsa tehnikaga, siis lähevad noored sinna parema meelega tööle,” rääkis Einar Jakobi. Ta nentis, et paraku on praegune tendents pigem säärane, et noor läheb maale tööle vaid oma vanemate äri üle võtma ning palgatöö maal teda ei tõmba.

“Ühel hetkel tekkis maainimesest kuvand kui rumalamast inimesest. Ja see on visa muutuma. Kuigi farmis läheb tänapäeval teinekord rohkem arvutit vaja kui kontoris. Rumal inimene küll tänapäeval maal töötada ei saa,” ütles Einar Jakobi. Maatöö ebapopulaarsuse põhjustest toob ta välja mõned: füüsiliselt raske töö, kohati on kellaajad ebamugavad ning hooajatöö puhul päris kellast kellani tööaega arvestada ei saa. 

Samuti tõi ta välja palgataseme, mis ei kipu kõrge olema, kuna viimaste aastate kriis piima- ja sealihaharus on farmeri rahakoti õhukeseks kulutanud.

Põllumeeste liidu juhataja sõnul on piisavalt ameteid, kus eriharidust ei vajata. “Lihtsamateks töödeks saab väljaõppe kohapeal. Kõik on pealehakkamises kinni,” rääkis Einar Jakobi, kes soovitab hakkajatel inimestel julgelt farmides tööd küsida.