Lendoravad nörritavad metsaomanikke

Metsaomanikud kurdavad, et lendorava kaitsmisega seotud kulutused on riik pannud nende õlule. Foto: Marko Schrader/Vikipeedia

Möödunud nädalal loodi keskkonnaministri otsusega 25 uut lendoravate püsielupaika. Lääne-Virumaal Rägavere vallas laiendati kaitsevööndit ühtekokku 433 hektarile. See samm on tekitanud aga vastuseisu maaomanike seas.

Kuna osa neist metsadest asub eramaal, kutsus samm esile kohalike pahameele. Rait Vaher ostis üheksakümnendate lõpus 35 hektarit metsa. Kui ta sealt lendorava leidis, andis mees leiust riigile teada ning metsa kehtestati 2006. aastal piiranguvöönd. 2007. aastal võttis ta omale ka vabatahtliku kaitsekohustuse. “Ma teadsin, et seaduse järgi on mul sel juhul õigus mets riigile müüa. Aga ma ootan juba kümme aastat... Ja praeguse seisuga peaksin veel kolm kuni üheksa aastat ootama,” rääkis Rait Vaher.

Mees on metsade tõttu riigiga kohut käinud. “Nende ees olen kurjategija – mul on hüpoteegid peal, võlg maksuameti ees, kodu kohtutäituri poolt arestitud, varsti tõstetakse välja – aga midagi ei saa teha, metsa müüa ei saa,” rääkis Rait Vaher. Tema sõnul tuleb tal samamoodi maamaksu maksta. Maaomanikele kompensatsioonide maksmine käib vastavalt järjekorrale ning see pole temani jõudnud. 

“Omavahel peavad kokku leppima keskkonna-, justiits- ja rahandusministeerium ning maavalitsused, et saaks maa sihtotstarvet muuta. Praegu on selleks maatulundusmaa, aga riigil on õigus maakasutus peatada,” kõneles Rait Vaher, kes pole juba aastaid oma metsas raiet teha saanud. 

“Kõige kurvem oli enne jõulu kuulata naabreid, kellel on samuti mets. Vanamemm sai just 90, on hooldekodus. Ta küsis, et kaugel selle lendoravaga on, kas kõik võetakse ära. Tütar raputas pead. Siis vanamemm ütles: “Just nagu neljakümnendal aastal.” Ja mina olin see loll, kes lendoravast teatas. Võtsin sellega vanamemme ülalpidamis- ja pensionirahad,” rääkis ta.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Masing ütles vastuseks, et riik on astunud mitmeid samme, et edasi liikuda ka looduskaitsealuste maade riigile omandamise ja rangelt kaitstavates erametsades täiendavate toetuste maksmisega. 

Tuleva aasta riigieelarves on maade omandamiseks planeeritud kolm miljonit ja alates 2018. aastast juba neli miljonit eurot. Ministeeriumide koostöös kavandatakse hüvitisi ka väljaspool Natura 2000 alasid asuvatel, range kaitse all olevatel erametsamaadel, muu hulgas ka planeeritavates lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndites. Vastav määruse eelnõu on maaeluministeeriumil praeguseks ette valmistatud.

“Ega neid lendoravaid ole kusagil palju olnud, aga Rägavere valla piires ehk mõned on,” rääkis Rägavere abivallavanem Lembit Talli. Tema sõnul on metsaraie viimastel aastatel aina enam intensiivistunud ja seetõttu on nende vallas suurem osa vanadest metsadest, kus lendorav end kõige mõnusamalt tunneb, maha võetud. “RMK on kindlasti üks suuremaid tegijaid, era-metsad vähem. Lendorav pesitseb aga ainult vanades metsades,” selgitas Lembit Talli, miks keskkonnaministri määrus kohalikes küsimusi tekitab.

Ministri osavõtul toimus Oonurmes lendorava teemal mõni aeg tagasi avalik arutelu. Seal andsid metsaomanikud  Lembit Talli sõnul ka selge signaali, et maaomanikke ministeeriumi kavandatud piirangud ei rõõmusta. “Paraku tundub nii, et riiklikul tasandil käiakse rohkem pinda erametsaomanikele ja nüüd just nendele, kes on oma metsa hoidnud. Need, kes metsad juba ammu maha võtsid, on õiged mehed,” rääkis Rägavere abivallavanem.

Lembit Talli sõnul on metsaomanike probleemiks eelkõige see, et kui lend­oravat juba aastaid metsas näha pole, siis kaitseala staatust ikkagi maha ei võeta ning kaitseala kompenseerimine toimub väga vaevaliselt. “Loodus on ju pidevas muutumises,Venemaal olevat lendoravad näiteks asutanud end elama õunaaedadesse,” rääkis Lembit Talli.

Tartu ülikooli teadur Jaanus Remm selgitas, et lendoravaile sobivad elupaigad on pidevas muutumises. Kui lendoravad mõneks ajaks elupaigast lahkuvadki, võivad nad sinna uuesti naasta.  Kui teda tõesti kaua nähtud pole, siis võib mõelda kaitsestaatuse muutumisele. 

“Lendoravate täpset arvu ei oska keegi öelda, aga me räägime ikka kümnetest, mitte sadadest isenditest,” rääkis Jaanus Remm. Tema sõnul on ministeeriumi samm elupaiku laiendada igati tervitatav. 

“Loomale on oluline, et tal oleks sigimis- ja pesapaik ning piisavalt süüa. Kuna ta pesitseb puuõõntes, siis sobib talle kõige enam 60 –120 aasta vanune haavik – metsamajanduse seisukohalt üleküps, aga metsaarengu seisukohalt kasvav mets,” selgitas Jaanus Remm. Lisaks elupaikade puudumisele ähvardavad pisikest lendoravat ka kiskjad, iseäranis metsnugised.

Eesti Looduskaitse Selts kuulutas lendorava elu korraldava uute püsielupaikade määruse vastuvõtmise lõppeva aasta keskkonnateoks.

Millised piirangud on lendoravate kaitsealadel?

Piiranguvööndis on lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul lage- ja kujundusraie. Ühe lageraielangi pindala võib olla maksimaalselt 0,5 hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning kavandatavat lageraielanki peab ümbritsema vähemalt 60 meetri raadiuses puistu kõrgusega vähemalt 15 meetrit.

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samas on valitseja nõusolekul lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kujundusraie. 

Juhul kui see toetab lendorava kaitse-eesmärki, on võimalik väikses mahus (alla 20 tihumeetri) varuda ka küttepuid ning likvideerida tormimurdu ja -heidet või kahjustunud puitu.

Kaitsealad Rägavere vallas

• Miila lendorava püsielupaik suurendati ministri määrusega 25,87 ha-lt 93,66 ha-ni.
• Kõrma lendorava püsielupaik suurendati 125,67 ha-lt 340 ha-ni.