Toomas Väinaste: Eesti vajab opositsiooniparteid

Keskerakond valis piirkonna juhiks taas Toomas Väinaste. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Virumaa Teataja on andnud võimaluse igal erakonnal korra end arvamusküljel tutvustada. Loosi tahtel saab viimasena võimaluse Eesti Keskerakond. Riigikogu valimised on 6. märtsil.

Eesti Keskerakonna  kandidaadid Lääne-Virumaal on:
Peeter Võsa, Toomas Väinaste, Siret Kotka, Liis Tappo-Treial, Andres Sõber, Jelena Fjodorova, Toomas Varek

Keskerakonnal on rohkem kui 13 000 liiget. Kuigi keskerakond ei tegutse praegu valitsuses, on see siiski jõud, millega saab piltlikult öeldes mägesid liigutada.

Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kui väga palju inimesi liitub Eestis selle parteiga, näitab see keskerakonna vajalikkust Eesti poliitikamaastikul.

Opositsiooni olemasolu on valitsusele, ühiskonna arvamusliidritele ja suunanäitajatele vajalik ning tervendav. Vanemad inimesed mäletavad veel hästi riigikorda, kus kehtis ühe partei ja tsensuuritud arvamuste süsteem.

Valimised on tulemas ja kõik lubavad Eestile paremat tulevikku. Parteide lubadusi tuleks aga vaadata läbi möödunud nelja aasta prisma. Kas need, kes olid valitsuses, tegid kõik, et täita oma eelmised lubadused või mitte? Või tegelesid nad ainult maksukoormuse tõstmisega?

Kui eelmised neli aastat valitsuses olnud parteide eesmärgiks oli tööpuuduse kasvatamine noorte seas rekordtasemele, saata 100 000 inimest tööle välisriikidesse, tõsta raviteenuste hinnad kättesaamatusse kõrgusesse, kergitada tarbijavaenulikule tasemele toasooja, ravimite, kultuuriürituste ja bensiini hinnad ning peatada teenuste ja kaupade eksport Venemaa suunal, siis tulemused on hästi näha.

Kui teie vastus on aga niisugustele eesmärkidele “ei”, siis on aeg valida selline partei, kelle lubadused pole ulmelised ega täitmatud. Keskerakond on erakond, kes suudab lubadused ka ellu viia.

Ununenud lubadused

Keskerakonna üheks ülesandeks on viimase nelja aasta jooksul olnud valitsuses olevate parteide antud lubaduste pidev meeldetuletamine nii rahvale kui ka neile endile.

Kõigil on hästi meeles loosung “Viime Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka”, mille võtsid omaks kaks valitsusse läinud parteid.

Tänaseks oleme Euroopa edukate nimekirja lõpus. Meil on Euroopa kõige väiksemad pensionid, madal tööviljakus, madalaim tervisesüsteemi rahastatus, nõrk ekspordivõime ja majandus, mis sõltub välisinvestorite tujudest.

Eesti vajab arenguks konkreetset majanduspoliitikat, meie oma Eesti majanduspoliitikat. Lubadustest pole viimase nelja aasta jooksul kaugemale jõutud ka Eesti merendus-, energia-, transpordi-, maksu-, õhu- ja regionaalpoliitikaga.

Eesti majandus pidi kiiresti õitsele puhkema ja tooma rikkuse iga eestimaalase õuele. Möödunud on neli aastat ja me elame suuremas vaesuses kui enne. Tahtmatult kerkib huultele küsimus, mis eesmärki teenivad majandus-, välis- ja põllumajandusministeerium, kui nad ei suuda Eesti majandust madalseisust välja juhtida.

Keskerakonnal on lahendused olemas – usun, et valija saab sellest aru ja läheb valima. Lahendus on lihtne: riigi majanduse päästmiseks on vajalik ekspordi, transiidi ja turismi suurendamine. Mitte ainult lääne, vaid ka ida, lõuna ja põhja suunal.

Eksport päästab Eesti

Raha juurdevool riiki päästab Eesti majanduse. See ammutuntud reegel kehtib iga riigi kohta ja seda ei maksaks eirata.

Riik jääb vaesemaks juhul, kui raha riigist välja voolab. Rikkamaks muutub siis, kui raha riiki juurde tuleb. Rikkuse teenimiseks tuleb see rahajõgi teistpidi voolama panna. Nii lihtne see ongi.
Miks ei ole aga valitsuses olevad parteid seda viimase nelja aasta jooksul teinud? Sellele küsimusele pole nad vastust andnud. Kui me majandusreeglitest kõik ühtemoodi aru saame, siis teame, et riigi ja rahva rikkamaks muutmiseks tuleb suurendada riiki juurde tulevaid vahendeid.

Tähtsaim samm täna oleks ekspordi täielik taastamine Venemaa suunal, sest sealne turg on meie jaoks põhjatu. Samuti mäletatakse nii Peterburis kui ka Moskvas meie toodete head kvaliteeti.
Hea ja tugeva majanduse üheks näitajaks on ka töökohtade rohkus riigis, sest nendega on seotud riigile laekuvate maksude suurus.

Praeguseks on aga riigist lahkunud umbes 100 000 tublit inimest. Kuigi valitsusparteid on eesmärgiks seadnud tugeva majanduse ehitamise, on nad unustanud, et tugev majandus sõltub töökohtade ja heade spetsialistide olemasolust.

Kui pole töökohti, pole ka tulusid ja puuduvad eeldused majanduse arenguks. Riik muutub tervikuna vaesemaks ning ettevõtlikumad ja targemad inimesed lahkuvad riigist parematele jahimaadele.
Keskerakond pakub majanduse arendamiseks mitu lahendust. Üheks lahenduseks on vabastada sotsiaalmaksu maksmisest ettevõtja, kes palkab töötu, kuni kahe keskmise palga ulatuses 12 kuu vältel. Põhjus on selles, et sotsiaalmaks on praegu kõige enam ettevõtlust koormav maksuliik.
Keskerakond tahab tagada maksusoodustused ettevõtjatele, kes võtavad tööle Eestisse tagasipöördunud tööealisi kodanikke. Keskerakond pakub tagasitulnule kodulaenu intresside hüvitamist 12 kalendrikuu jooksul.

Keskerakonna hinnangul tuleb maksta ettevõtjale eksporditoetust, et suurendada meie konkurentsivõimet välisturgudel, ja seadusandluse kaudu ka ettevõtjat kaitsta.

Tööturg peab olema turvaline ja paindlik nii tööandjale kui töötajale. Keskerakond ei pea õigeks töölepingu seaduses tehtud muudatusi, millega töötajate vallandamine muutus lihtsamaks ja tööandjale odavamaks. Sellega on seadus tööandja poole kaldu. Tuleb taastada alla kolmeaastase lapsega töötaja vallandamiskaitse, keelata tööandjal tööleping üles öelda ajutise töövõimetuse ajal.

Tervis au sisse

Kui valitsuses olevate parteide rikkuse teenimise idee seisneb inimeste pensionile mineku ea edasilükkamises, tuleb kiiresti hakata väärtustama head tervist. Keskerakond ongi seadnud juba haiguste ennetamise oma prioriteediks.

Kui noor inimene on kursis haiguste ennetamisega, oma tervise hoidmise ja tervislike eluviiside vajalikkusega, siis on tema eluiga pikem ja elatud aastad viljakamad.

Ainult pensionile mineku ea tõstmine ei päästa Eesti majandust, on vaja ka terveid inimesi, kes oma vaimse ja füüsilise tööga selles osalevad. Kui laenata vanadelt roomlastelt mõttetarkust, siis sobiks see praegusesse Eestisse sellisena: tervislikus riigis terve majandus.

Nappiva raha hulk riigi rahakotis mõjutab otseselt ka inimeste tervist. Tänane probleem on  selles, et ravijärjekordade lühendamiseks tuleb suurendada eriarstiabi rahastamist.

Praegu on meie haigekassas reserve kokku üle 0,2 miljardi euro (ehk üle 3 miljardi krooni), mis tähendab, et inimestele oluliste järjekordade lühendamiseks on raha olemas.

Samuti tuleks keskerakonna hinnangul taastada hambaravihüvitis ja tõsta see 195 euroni (umbes 3050 kroonini) ning luua hambaravis võimalus kogumiskonto kasutamiseks. Lisaks tuleb alandada ravimite käibemaksu 5 protsendile ning kindlustada lastele ja eakatele vähemalt 90protsendine ravimisoodustus.

Ühekülgseid ja lihtsaid lahendusi parema Eesti jaoks pole olemas. Kui soovid paremat tulevikku Eestile ja siinsele rahvale, tule 6. märtsil valima.