Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/03/529923t1hd714.jpg)
Riigikogu valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid.
Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid.
Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel.
Isikumandaatide jaotamine valimistel
Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi.
Valem: hääletanute arv : mandaatide arv = lihtkvoot
Näide: Ringkonnas on
10 000 hääletanud valijat. Mandaatide arv on 5. Seega lihtkvoot on 10 000 : 5 = 2000 häält. Kandidaat, kes sai vähemalt 2000 häält, osutub valituks.
Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt ringkonna lihtkvoodiga (olenemata sellest, kas tegu on üksikkandidaadi või erakonna kandidaadiga), osutub valituks. Mingeid muid lisatingimusi pole.
Ringkonnamandaatide jaotamine
Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks.
Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks.
Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.
Valem: erakonna häälte arv : ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas
Näide: Lihtkvoot on 2000. Erakond saab 5000 häält. Seega on erakonnal õigus ringkonnas saada kaks ringkonnamandaati, sest 5000 : 2000 = 2,5. Kuid kui erakond on saanud juba ühe isikumandaadi, on tal õigus saada lisaks ainult üks ringkonnamandaat.
2003. a riigikogu valimisteks täiendati valimisseadust veel ühe lisatingimusega ringkonnamandaatide jaotamisel, seda eesmärgiga suurendada ringkonnamandaatide osakaalu.
Nimelt, kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi.
Näide: A ringkonna kvoot on 2000. Erakond saab 1800 häält. 75 protsenti 2000st on 1500. Seega saab erakond ühe ringkonnamandaadi.
B ringkonna kvoot on 2000. Erakond saab 3500 häält, seega saab erakond ühe ringkonnamandaadi. Pärast ühe mandaadi andmist erakonnale jääb järele 1500 häält, mis on täpselt 75% ringkonnakvoodist. Seega saab erakond veel ühe mandaadi, kokku kaks mandaati.
Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule.
Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist.
Näide: Kui lihtkvoot on 2000, peab ringkonnamandaadi alusel valituks osutuv kandidaat saama vähemalt 200 häält.
Kompensatsioonimandaatide jaotamine
Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud D’Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada.
D’Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada järjekorranumbrid alates kahest on astendatud 0,9ga. Sellise jada väärtused on 1000, 1866, 2688, 3482 jne. Selline modifitseeritud jada annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele.
Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.
D’Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu, kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga.
Järgnevalt võrreldakse erakondade võrdlusarve. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.
Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal.
Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist.
Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi.
Näide: Kui lihtkvoot on 2000, peab kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutuv kandidaat saama vähemalt 5% sellest, st 100 häält.
Allikas:
vabariigi valimiskomisjon