2003. a riigikogu valimisteks täiendati valimisseadust veel ühe lisatingimusega ringkonnamandaatide jaotamisel, seda eesmärgiga suurendada ringkonnamandaatide osakaalu.
Nimelt, kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi.
Näide: A ringkonna kvoot on 2000. Erakond saab 1800 häält. 75 protsenti 2000st on 1500. Seega saab erakond ühe ringkonnamandaadi.
B ringkonna kvoot on 2000. Erakond saab 3500 häält, seega saab erakond ühe ringkonnamandaadi. Pärast ühe mandaadi andmist erakonnale jääb järele 1500 häält, mis on täpselt 75% ringkonnakvoodist. Seega saab erakond veel ühe mandaadi, kokku kaks mandaati.
Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule.
Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist.
Näide: Kui lihtkvoot on 2000, peab ringkonnamandaadi alusel valituks osutuv kandidaat saama vähemalt 200 häält.
Kompensatsioonimandaatide jaotamine
Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud D’Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada.
D’Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada järjekorranumbrid alates kahest on astendatud 0,9ga. Sellise jada väärtused on 1000, 1866, 2688, 3482 jne. Selline modifitseeritud jada annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele.
Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.