/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2008/12/17/106413t1hadea.jpg)
Riigikohus tühistas Viru maakohtu ja Tartu ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti süüdi Jäneda maamajanduse infokeskuse direktor Hannes Aamisepp korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangute rikkumises eriti suures ulatuses.
Jäneda korruptsioonilugu läheb uuele kohturingile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüdistuse järgi aktsepteeris Aamisepp infokeskuse direktorina 2007. aastal real juhtudel arveid, mis üks äriühing oli esitanud Läänemere keskkonnakaitse regionaalprojekti raames osutatud projektijuhtimise ja majanduskonsultatsioonide teenuste eest. Aamisepp andis korralduse kanda rahandusministeeriumi riigikassa kontolt äriühingule 668 116 krooni.
Arveid aktsepteerides ja ülekannete tegemiseks korraldusi andes oli Aamisepp teadlik, et äriühingu osanik ja juhatuse liige tegutseb Aamisepa ja ta abikaasa huvides. Äriühing kandis talle tasutud rahast 654 691 krooni osaühingule, mille osanikud olid Hannes Aamisepp ja ta abikaasa.
Viru maakohus tunnistas Hannes Aamisepa mullu 29. aprillil süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangute rikkumises eriti suures ulatuses ja määras talle rahalise karistuse 5000 krooni.
Karistusseadustiku kohaselt hinnatakse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2007. aastal oli kehtiv palga alammäär ühes kuus 3600 krooni.
Aamisepa kaitsja kaebas otsuse edasi Tartu ringkonnakohtusse, kuid see jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata.
Aamisepa kaitsja kaebas ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse, mis mõlema astme kohtu otsused tühistas ja saatis asja uuesti maakohtusse, kus seda hakatakse arutama teise kohtukoosseisuga. Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendas otsust asjaoluga, et nii maakohus kui ka ringkonnakohus rikkusid kriminaalmenetlusõigust, jättes otsuse põhjendamata.