/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2011/03/04/530522t1h20d9.jpg)
Kui talv on olnud lumerohke ning toidupoolist napib, muutuvad metsaasukad eriti kevade lähenedes leidlikuks. Põldudel olevate silorullide kallal käivad metssead ja jänesed, eriti suurt kahju tekitavad aga neid lõhkudes hirved.
Silopallid ahvatlevad talvel metsloomi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodusehuviline ja jahimees Jaan Villak teab juhtumeid, kus metssead on heina- ja silopallidega teinud tõelisi sigadusi.
Kiltsi jahipiirkonda hästi tundev Villak rääkis, et nende kandis on metssead tuhninud endale heinapallide sisse koguni magamisasemeid.
Põnevaim vaatepilt on olnud aga see, kui umbes aastased kesikud laamendasid kiletatud silopallide kallal. “Ülemeelikute ja väge täis kesikute jaoks oli söömisrõõmust suurem silopallide puruks tuhnimine. Emised noorte põrsastega olid ilmselt metsas varjus ja noored sead tegid omapäi, mida heaks arvasid,” kõneles Villak.
Mitu kütti on rääkinud, et ehkki siga on kõigesööja, silo üldjuhul siiski nende toidusedelisse ei kuulu.
Tamsalu vallas Kullenga kandi põldudel on silopallide kallal käinud ka jänesed, kes neid kraapinud ja lõhkunud. Kohalik inimene teadis, et pikk-kõrvad on toimetanud siiski üksikute pallide kallal ning kahju ei ole suur.
Loodusmehe Peeter Hussari sõnul võivad jänesed üritada silo kätte saada küll. “Jänesel on teravad küüned ja hambad, nii ei ole see üldse võimatu,” ütles loodusmees.