Haiglad võitlevad haigekassa ravimahtude tellimuste pärast

Tapa valla ning selle ümbruse perearstide hinnangul oleks liikumisraskustega inimestel väga keeruline Rakverre vastuvõtule sõita. Foto: Tairo Lutter

Aasta-aastalt on haigekassa vähendanud Tapa haiglas eriarstiabi finantseerimist. Ümberkaudsed perearstid kardavad, et kogu eriarstiabi koondub Rakvere haiglasse, mis jätab Tapa piirkonna eriarstideta. Samas võitleb ka Rakvere haigla rahastamise nimel.

Ambulatoorse eriarstiabi koondumine Rakvere haiglasse muudab Tapa valla, Aravete, Käravete, Tamsalu ja Kadrina perearstide hinnangul eriarstiabi ääremaade elanikele raskesti kättesaadavaks.
Tulenevalt riigi tervishoiupoliitikast lähtub haigekassa eriarstide ambulatoorsete ja stat­sionaarsete vastuvõttude ravimahtude määramisel riiklikku haig­late võrku kuuluvate haigla­te suutlikkusest.
Kui arengukavva kuuluv haigla ei suuda tagada teenuse osutamist kogu haigekassa prognoositud ravijuhtude arvu ulatuses, kuulutatakse piirkonnas välja konkurss ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks mõne teise piirkonnas asuva soovi avaldanud haiglaga.

Möödunud aasta lõpus esitas AS Tapa Haigla haigekassale taotluse teenuste pakkumiseks ambulatoorselt neuroloogia, otorino­larün­goloo­gia ja sisehaiguste erialal.
Haigekassa jättis taotluse läbi vaatamata, kuna haigekassa juhatuse detsembris langetatud otsuse kohaselt konkurssi välja ei kuulutatud.

Eriarstiabi kättesaadavus

Kuna leping ambulatoorse ravi pakkumiseks Tapal lõpeb Tapa haiglal tänavu aprillikuus ning selgust edaspidise suhtes pol­nud, pöördusid Tapa valla ja selle ümbruse perearstid eriarsti­de töö jätkumise küsimuses Eesti Haigekassa ning sotsiaalminis­ter Hanno Pevkuri poole.
Eelkõige on perearstid mures Tapa valla ja selle lähiümbruse elanikele eriarstiabi üha hal­veneva kättesaadavuse pärast.
Nende sõnul on eriarstiabi va­javad inimesed enamasti vanainimesed, väikesed lapsed või halva tervise tõttu liikumisraskustega inimesed, kes vajavad liikumiseks saatjat ja kõrvalabi. Kui näiteks kõrva-, nina- ja kurguarsti vastuvõtule on vaja sõita Rakverre, siis oleks see praeguse viletsa ühistranspordiühenduse tõttu perearstide sõnul haigetele keeruline ja kulukas.
OÜ Tapa Perearstikeskuse perearsti ning Tapa haigla labori- ja sisearsti Katrin Kuusiku sõnul on arusaamatu, miks haigekassa koos­töös Tapa haiglaga on ebalev.

“Tapa haigla lepingumaht ehk eriarstiabi ravijuhud on vähenenud aasta-aastalt sellele vaatamata, et teenuse osutajana on meil võimekust pakku­da eriarstide vastuvõtte tunduvalt rohkem.” Katrin Kuusiku teatel on Tapa haigla teinud viimastel aastatel ka põhivarasse investeeringuid ja soetanud kallihinnalist aparatuuri lootuses pakkuda piirkonna elanikele igati kvaliteetset ning ajakohast teenust, mida aga haigekassa tellimuseta pole võimalik teha.

Kuusiku sõnul võib haigekassa otsuste taga seista aga hoopis Rakvere haigla juhtkond, kes on avaldanud Eesti Haigekassale soovi oma tegevust laiendada Tapale, nagu selgub Eesti Haigekassast saadud vastuskirjast Tapa haiglale.
“Minu jaoks on arusaamatu, miks tahetakse ambulatoorne eriarstiabi Rakverre koondada, kui samamoodi vajavad teenust Tapa ja selle lähiümbruse elanikud ning tingimused selleks on Tapa haiglas olemas. Ja kuidas peaks Rakvere haigla osutama eriarstiabi Tapal, kui tal puuduvad seal selleks nii ruumid kui personal,” arutles Kuusik.

Majanduslikud otsused

Rakvere haigla juhataja Rain Sepping kinnitas, et haigla juhina lähtub ta oma tegevuses haig­lavõrgu arengukavast ning haigla omanike, maakonna kõigi omavalitsuste otsustest.
“Me ole­me teinud haigekassale ettepaneku, et näeme eriarstiabi terviklikuna ja see peaks koonduma ühte maakonnahaiglasse,” selgitas Sep­ping.

“1997. aastal, kui haigla oli finantsraskustes, oli võlgade vähendamise üheks võimaluseks va­ra müük haiglast eralduvatele eriarstidele. Nii lahkusid haiglast paljud arstid, kes otseselt ei olnud seotud statsionaarse raviga. Pikas perspektiivis oli see halb otsus, sest senine hinnapoliitika ei erista erakorralist ja plaanilist tööd ning ambulatoor­ne osa peaks oma tegevusest subsideerima traumapunkti ja teisi 24/7 valves olevaid meedikuid,” selgitas Sepping.
Kuna Seppingu sõnul kaetakse praeguse rahastamisloogika kohaselt eriarstiabi valveteenuste kulud haigla ambulatoorse tegevuse arvelt, peab haigla kvaliteetse teenuse osutamise jätkamiseks saama haigekassalt ambulatoorse teenuse pakkumiseks tellimuse.
Haigla juhataja kinnitas, et Rakvere haigla ei hakka eriarsti vastuvõtte Tapal korraldama, esmalt üritatakse Rakverre arste leida. Samas saab teha tööpakkumisi alles siis, kui on kindel, et haigekassa lepinguga on teenuse rahastamine tagatud.

“Meenub hiljutine halb kogemus Soomest siia tulnud kirurgiga, kes mõne aja pärast lah­kus taas, sest haigekassa leping ei võimaldanud noorel mehel täiskoormusega töötada. Kõigepealt tuleb sõlmida lepingud ehk tagada rahastamine ja seejärel on võimalik hakata läbi rää­kima arstidega, kes annaksid osu­tatava teenusega lepingutele vajaliku sisu,” selgitas Rain Sepping ning lisas, et Rakvere haigla püüab eriarstide vastuvõttude mahu suurendamisega saavutada oma varasemat funktsionaalsust.

Haigekassa dikteerib

“Küsimus ei ole antud juhul haiglatevahelises konkurentsis, vaid haigekassa lepingupoliitikas, mis määrab teenuse mahud ja asukoha. Teenuse osutajaga suheldakse selgelt jõupositsioonilt ning haiglatel on minimaalne õigus sekkuda,” rääkis Sep­ping.
“Kahju, et meie ettepanekut eriarstiabi ümberkorraldamiseks on omamoodi mõistetud ja tekita­tud segadust marginaalsete teenusemahtudega piirkonnas, kus me ei ole kunagi varem tegutsenud. Meie huvi on vältida eelkõige maakonnakeskuses olukorda, mis turumajanduse loogika kohaselt lõpeb eriarstiabiga nii, nagu on läinud apteekidega - uhkeid boutique’e on linn täis, aga õhtul ja puhkepäevadel pole abi saada kusagilt,” nentis Rain Sepping.
Sotsiaalminister Hanno Pev­kur kinnitas, et Tapa haigla rahalisi mahtusid siiski ei vähendata. “Olemas on lubadus kõne all olnud erialade lepingu osas,” ütles minister.
Ka Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov lubas, et Tapa haiglas jätkub ka sel aastal eriarstiabi osutamine möödunud aasta tasemel.
“Täien­dav valik ambulatoorselt neuroloogia, otorinolarün­goloogia ja sisehaiguste erialal teenuste osutamiseks asukohaga Tapal kuulutatakse välja 2. märtsil,” sõnas Danilov.

• Rakvere ja Tapa haigla on maakonna ainsad haiglad.
• Tapa haigla erastati 1995. aastal ning hakkas kandma nime AS Tapa Haigla.
• Mittetulundusühing Rakvere Haigla moodustati 1997. aastal riigihaigla Rakvere Haigla varade baasil. Mittetulundusühingu liikmeteks on kõik maakonna 15 kohalikku omavalitsust, kellele kuuluvad ASi Rakvere Haigla aktsiad 100protsendiliselt.