Vihula elanike veega varustamine paraneb

Veekvaliteedi paranemisest võidavad kõik. Foto: Arvet Mägi

Järgmise kolme aasta jooksul on kehva veevarustusega Käsmus, Võsuperes ja Võsul elanikel loota veekvaliteedi olulist paranemist.

Vihula valla kolme piirkonda ootab järgmise kolme aasta jooksul ees suur investeering, millega parandatakse elanike veega varustamist.
Projekti kogumaksumus on 4 655 466 eurot, millest Vihula valla omaosaluse moodustab
1 092 237 eurot, ülejäänud summa eraldab Keskkonnainvesteeringute Keskus ühtekuuluvusfondist Vihula Valla Veevärk OÜ-le, mis loodigi seda ettevõtmist silmas pidades.

Kriitiline seis

Selle raha eest ehitatakse Käsmu uus pumbajaam koos veepuhastusjaamaga ja rekonstrueeritakse kogu piirkonna veetorustik. Võsuperre rajatakse uus puurkaev, ehitatakse veetöötlusjaam ning rekonstrueeritakse kogu veevärk.
Võsu alevikus on ette nähtud reoveepuhasti taastamine ja sinna juurde rajatakse purgimisväljak – koht, kuhu saab paakautoga reovett kokku tuua.

Samas rajatakse Võsule uut kanalisatsioonitorustikku ning uuendatakse olemasolevat. Sellega saab umbes pool Võsu veetorustikust rekonstrueeritud.
Projekti raames muretsetakse valda juurde ka üks paakauto reovee kogumiseks.

Vihula abivallavanema Urmas Osila kinnitusel ei kannata piirkondade, kuhu investeeringud suunatakse, veevärk mitte mingisugust kriitikat.
“Käsmus ei ole suvisel ajal majapidamistes veesurvet ja sisuliselt võtame vett praegu erakaevust,” kirjeldas abivallavanem olukorda ja lisas, et sama lugu on Võsuperes, kus vald eelmisel aastal omal jõul veetorustikku paigaldas ja parandas, kuid veeavariid on sealkandis sagedased.
Riketega seisab küllalt tihti silmitsi ka Võsu, mille elanikel pole puhast vett, sest torustik on vana. Samas ei kannata piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteem ühtegi tõsist juurdeehitust.

“Kui me räägiksime kas või spaa rajamisest, siis kõigepealt tuleks taristu ehitada ja alles siis võime seda arutada,” tõi Osila näite.
Veesüsteemi rajamiseks läheb juba sellel aastal ja kõigepealt alustatakse puurkaevude, pumba- ja veepuhastusjaama ehitamisega.
“Mõistlik on reoveepuhasti Võsule ehitada ajal, mil pole puhkeperiood, sest siis on veesüsteemi koormus üliväike. Me ei kujuta ette, et võiksime Käsmus hakata suvel ehitama,” viitas Urmas Osila suvel suvitajate näol tublisti suurenevale elanikkonnale Vihula vallas.

Tõuseb abonementtasu

Veesüsteemide ajakohastamine vallas vee hinda küll ei tõsta, aga suureneb abonementtasu, mis Vihula vallas on praegu kõikidele tarbijatele 1,60 eurot (25 krooni). Edaspidi hakkavad abivallavanema sõnul need, kes ainult vett tarbivad, maksma 3,20 (50 krooni) ning vee- ja kanalisatsiooni kasutajad 3,83 eurot (60 krooni).
Palmse mõisa direktor Maie Urbas nentis, et ega neilgi mingit tsentraalset süsteemi ei ole, seetõttu ei saa mõisakompleksis niikaua ka rohkem arendada, kuni pole kanalisatsioonisüsteemi.
Maie Urbase sõnul tuleb neil samuti hakata mõtlema raha taotlemise peale, et saaks kanalisatsioonisüsteemi rajada.
Samas leidis direktor, et kui kõrvalkülas on süsteemid juba ehitatud, siis on mõisal ehk lihtsam ennast tsentraalsesse süsteemi ühendada.