Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/03/07/532820t1h2b0c.jpg)
Riigikogu valimised võitis pühapäeval senine võimupartei reformierakond, saades 101kohalises riigikogus 33 mandaati.
Pärast esimest häältelugemist sai opositsiooniline keskerakond parlamendis 26, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 23 ja sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) 19 mandaati.
Neljast riigikogusse pääsenud erakonnast parandasid reformierakond, IRL ja SDE oma tulemust ning keskerakond kaotas mandaate.
Riigikogust jäid välja erakond Eestimaa Rohelised, keda toetas valimiskünnise ületamiseks vajaliku viie protsendi asemel 3,8 protsenti valinuist, ja rahvaliit, kes kogus 2,1 protsenti hääli. Üksikkandidaate toetas 2,8 protsenti valimas käinud kodanikest.
Savisaar tegi rekordi
Riigikogu valimistel oli keskerakond kõige edukam Ida-Virumaal ja enamikus Tallinna ringkondades.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kogus valimistel 23 012 häält, mis ületab kõik seniste riigikogu valimiste häälterekordid. Häälte arvult järgnesid talle Harju- ja Raplamaal kandideerinud reformierakonna esimees Andrus Ansip
18 981 häälega, sama erakonna aseesimees, Mustamäel ja Nõmmel kandideerinud Urmas Paet 10 791 häälega ning Harju- ja Raplamaal kandideerinud Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar 9547 häälega.
Varem on Eesti taasiseseisvumisjärgsetel riigikogu valimistel kõige suurema häältesaagi saanud praegune peaminister Andrus Ansip, kes kogus 2007. aasta riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaal 22 540 häält. Kõik varasemad rekordid ületas toona ka Edgar Savisaar, kes pälvis Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas
18 003 valija toetuse.
Uuringufirma TNS Emor prognoosis mõned päevad enne valimiste lõppu reformierakonnale 29, Isamaa ja Res Publica Liidule 25, keskerakonnale 23 ja sotsiaaldemokraatlikule erakonnale 14 protsenti häältest.
Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit on kinnitanud soovi jätkata ühises koalitsioonis ning väitnud, et ei tee koostööd keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega. Sotsiaaldemokraatlik erakond teatas, et on avatud koalitsiooniläbirääkimisteks kõigi parlamenti pääsenud parteidega.
Suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud parlamendivalimisi segas IT-häire, mida keskvalimiskomisjoni partner ei suutnud tunde likvideerida ning mistõttu pidi valimiskomisjon tulemuste edastamiseks kasutama suhtluskeskkondi Facebook ja Twitter.
Riigikogu valimistel osales 63,61 protsenti kõigist valijatest. Kõige kõrgem osalusprotsent oli Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosas, kus käis hääletamas 72,79 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, ning kõige väiksem Ida-Virumaal, kus võttis valimistest osa 56,13 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Eelmistest, 2007. aasta riigikogu valimistest võttis osa 555 463 valijat ehk 61,91 protsenti kõigist hääleõiguslikest inimestest. Ka siis oli suurim valimisaktiivsus Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas, kus käis hääletamas 70,79 protsenti, väiksem aga Ida-Virumaal, kus võttis valimistest osa 52,99 protsenti valijatest.
Kandidaate vähem
Eestis pühapäeval toimunud valimistel kandideeris riigikogu 101 kohale 789 inimest. 12 ringkonnas toimunud valimistel kandideeris seitsme erakonna nimekirjas 757 ja üksikkandidaadina 32 inimest. 125-liikmelise täisnimekirjaga osalesid valimistel reformierakond, IRL, keskerakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond, 122 kandidaadiga Eestimaa Rohelised ja 88 kandidaadiga rahvaliit. Nii Vene Erakonna Eestis kui iseseisvuspartei nimekirjas kandideeris valimistel 16 ning kristlike demokraatide nimekirjas 15 inimest.
Eelmistest, 2007. aasta valimistest võttis osa 975 kandidaati, kellest 968 kandideeris parlamenti 11 erakonna nimekirjas ning seitse üksikkandidaadina.
Kõige rohkem üksikkandidaate oli seni osalenud 1992. ja 1999. aasta riigikogu valimistel, mil parlamenti pürgis üksikuna vastavalt 25 ja 19 inimest. 2003. aastal võttis valimistest osa 16 ja 1995. aastal 12 üksikkandidaati.
Osavõtt
• Harju maakond 68,7%
• Hiiu maakond 60,1%
• Ida-Viru maakond 55,4%
• Jõgeva maakond 58,1%
• Järva maakond 58,0%
• Lääne maakond 59,6%
• Lääne-Viru maakond 58,3%
• Põlva maakond 57,1%
• Pärnu maakond 57,5%
• Rapla maakond 60,1%
• Saare maakond 56,3%
• Tartu maakond 60,7%
• Valga maakond 57,0%
• Viljandi maakond 58,6%
• Võru maakond 57,0%
• Tallinn 70,0%
• Tartu linn 64,2%
• E-hääled 15,4%