Teatrikinos jooksevad ideed nagu filmilindil

Rakvere Teatrikino projektijuht Jaanus Lekk on koos teatrijuhi Joonas Tartuga kinoküsimused põhjalikult läbi mõelnud.

FOTO: Aarne Mäe

Rakvere Teatrikino vastne projektijuht Jaanus Lekk ja teatrijuht Joonas Tartu genereerivad lennukaid ideid realistlikul pinnal ning usuvad raudselt kino võimalikkusse Rakveres.


Rakvere teatri juhi Joonas Tartu sõnul on Rakvere kino olukord olnud kehvakene juba päris mõnda aega, üheks peamiseks põhjuseks, et puudub oma ruum, kus saaks regulaarselt filme näidata. Siiski loodab ta varsti näha pidevalt tegutsevat  hästi läbi mõeldud programmiga kino.


“Meil oli kooliajal sõpruskon­naga traditsioon käia kinos igal pühapäeval. Praegu seda võimalust ei ole. Oleme teatrimäel olukorras, kus meil on kaks professionaalse teatritegemise saali, teises neist toimetab ka kino. Lisaks on veel n arv tegevusi ja proovid,” rääkis Tartu.


Tool kui ettekääne


Teatrijuhi sõnul on majanduslik olukord kujunenud niisuguseks, et ükski ruum ühelgi päeval tühjalt seista ei tohi. “Sealt hakkabki negatiivne pool kerima: lihtsalt kinol ei ole ruumi, sest peame tooma välja esietendusi ja tükke võimalikult palju kodus mängima. See jätab kinole vähe aega,” selgitas ta.

Uue kinomaja ootuses lükati palju otsuseid ja tegemisi edasi, ning kui projekt külmutati, oli järgnev masendus suur.

“Eelmine projektijuht Jaanus Kaasik on tunnistanud, et see oli temale väga suur murdepunkt, suur motivatsiooni kaotamine – ta oli ehitanud oma ideid valmivale kinomajale,” märkis Tartu.

Et kinotegevust jätkata, oli vaja huvitatud hakkajat inimest.

“Väga kiiresti jõudsime Jaanuseni [Lekk – toim.], kes oli selleks ajaks juba meie maja inimene oma videote, filmide ja abis olemise kaudu,” sõnas Tartu.

Et kino tegutseb endises paigas, on lähtepositsioon selline, nagu on: toolid ja kulunud aparatuur. “Mis puudutab vaidlust toolide üle, kus teatrikülastaja on blackbox’i toolidega rahul, aga kinokülastaja peab neid ebamugavaks, siis mugavamaks neid tuunida ei anna. Uurime uute toolide võimalust. Seda investeeringut teha oleks praegu keeruline, aga tulevikus kindlasti,” rääkis teatrijuht.


“Usun, et asi on inimeste tahtes ja mugavuses siiski rohkem kinni kui toolides. Kui ebamugava tooli tõttu jätab tulemata sajast inimesest 20, siis tekib küsimus, kus need ülejäänud 80 on. Praegu on kinosaali täituvus väga väike, võrreldes sellega, mis vahepeal oli ja mis võiks olla. Võib-olla 10-20-le ei meeldi film, 10-20-le hind, aeg ja nii edasi. Halvad ja takistavad tegurid peame läbi analüüsima. Kui inimene ei tule enam kinno ega teatrisse, on ju kurb,” arutles Tartu.

Ehkki sellises olukorras oleks kõige tulusam kino kinni panna, teater sellist võimalust isegi ei kaalu. “See pole meie eesmärk. Meie eesmärk on teater, kino, muusika,” kinnitas Tartu.


Teatrikino uus projektijuht Jaanus Lekk ei usu, et tool inimest kinost eemal hoiab. “Kui ta ütleb, et tool on ebamugav, siis ta pigem ei viitsi kodust välja tulla. Kõik oleneb inimesest – mida ta tahab. Kui võtan Coca-Cola Plazas sviidi, siis vaevalt ma sellepärast filmi rohkem näen, see on rohkem staatuse küsimus,” sõnas ta.

Leki meelest peaks teatrikinos näitama võimalikult palju filmižanre märulitest naistekateni, mõelda tuleb perefilmidele, väärtfilmidele. “Noored ütlesid, et tahavad õudukaid – selge, publik tahab näha. Peame arutama Merili Räitsakuga, kes on meie hüper-super kinomehaanik ja kino hing, kinokavad läbi. Lisaks 35millimeetrisele filmile on DVD-filmid. Ideid on palju,” rääkis Jaanus Lekk.


Projektijuhi sõnul ei kavatseta jääda pelgalt kino näitamise peale, vaid teha seda koos üritustega - mõeldakse kohtumistele filmitegijate ja näitlejatega. Kino kavatseb sirutada end ka seinte vahelt välja.

“Nii kui tagumik mätast kannatab, saame teha vabaõhukino. Seal saame näidata küll vaid DVD-programmi, aga igal õhtul võib olla kino,” nimetas Lekk. Esialgu peab aga hakkama saama olukorraga, kus kino näitamise päevi on hästi vähe.

“Asi pole otseselt piletitulus, aga kui seda tuleb, saame arendada kvaliteeti ja järgmist etappi. Lõin juba Facebooki konto, et kinoinfot levitada,” on projektijuht asunud tegutsema.


Joonas Tartu sõnul on suudetud kinonäitamises mingi regulaarsus tekitada. “Võime öelda, et igal pühapäeval ja esmaspäeval ja üle nädala laupäeval on kinopäev. Jaanusel on mõtteid esmaspäeva asjus. Siis võiks pakkuda kinovõimalust pensionäridele, koolilastele. Üks sihtgruppe on lastega pered – et oleks võimalus tulla lastega koos kinno, käia kohvikus ja veeta tore perepühapäev. On vaja uurida sihtguppe pidi, uurida, miks inimene kinno tuleb – on see filmi, näitleja või millegi muu pärast,” rääkis Tartu.

“Peredega tuttavad on öelnud, et kinos võiks käia rohkem, aga asi jääb raha taha. Peaks müügipoliitikat kujundama soodsamaks, et laps harjuks kinos käima,” arvas Jaanus Lekk.


Tartu sõnul on potentsiaali ja võimalusi koostööks teatriga ning proriteediks võetakse pered, lapsed ja noored, samuti suuremad seltskonnad.

“Meie huvi pole, et kino lihtsalt jookseks, meie huvi on, et inimesed tuleksid kinno, et saal oleks täis,” lausus ta. Teatrijuhi arvates on see saavutatav detailide ja hinnapoliitikaga – on mõeldud seltskonnapiletite ja perepiletite peale, suhtlus- ja kohvikuvõimalusele pärast filmi vaatamist. “Kinos käimine võib niimoodi olla kas või sünnipäevaüritus,” lisas Lekk.


Jaanus Lekk meenutas, kui tore oli lapsena käia lasteaiarühmaga kinos, ning  soovitab seda praegustelegi põnnidele. Joonas Tartul mõlgub meeles beebikino, kus pisikesed koos vanematega saaksid end mõnusalt patjadel sisse seada. “Ja kui noored tahavad, siis miks mitte ka neile võimaldada lebokino või kohvikkino,” mainis Tartu. Leki meelest mahuksid teatrikinosaali tagaseina ka mõned tugitoolid ehk loožikohad.


Silmaring ja meelelahutus

“Eesmärk ongi ju, et noor inimene ei jätaks kino endast kõrvale. Et meil oleksid loovad noored, on neil vaja silmaringi. Silmaring tuleb läbi kogemuste ja selles on oluline osa kultuuri tarbimisel. Täiskasvanute puhul kehtivad samad märksõnad. Ja veel üks sõna, mida ei pea kartma: meelelahutus. Et tuled välja, tajud midagi uut ja lased meele ära lahutada. Kino on selleks hea võimalus. Meie eesmärk on inimestele seda pakkuda,” arutles Joonas Tartu.

“Ma tahaksin, et Rakveres oleks kinomaja, kus oleks nädalas viiel päeval seansid. See annaks võimalusi paremini filme saada, kauem näidata, üritusi teha,” on Jaanus Lekil siht selge. Kuni võimalused avarduvad, võetakse olemasolevast parim.

Tagasi üles