Hüljatud koeratited jõuavad varjupaika

Ilusad, toidetud ja hoolitsetud kutsikajõmmid on täis mängulusti ja seltsivad kohe iga võõraga. Peale vaadates ei oskaks aimatagi, et neid on juba elu alguses hüljanud ja reetnud inimesed.

Virumaa loomade varjupaiga töötajaid on lühikese aja jooksul tabanud kaks ootamatust: paar nädalat tagasi leidis juhuslik mööduja pappkasti jäetud kutsikad Ubja lähistelt, üleeile tehti sarnane avastus Rakvere kesklinnas Tsentrumi kõrval.

Aastaid varjupaigas töötanud Hannes Veeru sõnul pole sellised leiud talle uudis, aga etteaimamatud on need siiski ja kurvaks teevad ikka. “Inimesed ei väsi üllatamast,” nentis Veeru ohkega.

Ubja tee äärde jäetud kutsikad on Veeru hinnangul umbes neljakuused, hoolitsetud ja hea välimusega. Paik aga, kuhu loomalapsed jäeti, on üksildane, ja oli suur õnn, et juhuslik mööduja pappkastis kutsikad leidis. Stsenaarium võinuks palju kurvem olla.

Järgmise nädala jooksul saavad kutsikad arsti poolt läbi vaadatud ja kiibistatud ning on valmis uude koju minema.

Teine samasugune leid, jällegi neli kutsikat pappkastis, avastati teisipäeval Rakvere kesklinnas Tsentrumi ostukeskuse kõrval. Leidjaks oli oma koeraga jalutanud proua. Ka need koeratited on terved ja prisked, kuid ilmselt pisut nooremad, umbes kolmekuused, ja läbielatust veel hirmunud ja arad.

Varjupaiga juhataja Anneli Sokolovi sõnul saavad kutsikad järgmise nädala jooksul vaktsiinid, kiibi ja ussirohu ning on seejärel valmis uude koju minema. Tema hinnangul leiavad kutsikad küll kiiremini kodu kui vanad koerad, aga alati ei saa selleski kindel olla, näiteks mõjutab inimeste huvi koera võtmise vastu aastaaeg.

“Külmal ajal pigem ei võeta kutsikat,” rääkis Hannes Veeru ja lisas, et eks siis jäävad kutsud varjupaika seniks, kuni õige inimene välja ilmub. “Meilt on küsitud, kas siis viime Väike-Maarjasse, kui kodu ei leia. Ei, mitte mingil juhul. Varjupaigas ei tee neile keegi halba.”

Varjupaiga juhataja sõnul räägitakse pidevalt koerte steriliseerimisest-kastreerimisest, sest see on ainuke abinõu, mis soovimatuid pesakondi ära aitab hoida, kuid ometigi on inimesi, kes majanduslikel või muudel põhjustel seda sammu astuda ei soovi.

Kutsikate hülgamist Sokolov ei mõista: “Nad on ju tited alles. Kuidas siis on – täna saan lapse ja homme viskan minema? Inimene vastutab looma eest.” Kaks kutsikaleidu on varjupaiga töötajatele üllatus, sest näiteks eelmisel aastal selliseid terve pesakonna hülgamise juhtumeid ei olnud.

“Inimesed otsivad ikka enamasti oma koera kutsikatele kodu ise, selleks on ka erinevaid võimalusi, näiteks Facebook. Need, kellel süda õige koha peal, ei jäta loomi saatuse hooleks,” lisas naine. Leidlastest on informeeritud Rakvere linnavalitsust, samuti uuritakse, kas Rakvere kesklinnas kutsikate leidmise piirkonnas on mõni turvakaamera.

Nendega, kel huvi varjupaigast kutsikas võtta, sõlmitakse Sokolovi kinnitusel leping, et uus omanik peab koera hiljem oma kuludega ikkagi steriliseerima.

“Kuna kutsikaid enne 6-kuuseks saamist steriliseerida ei tohi, peab inimene seda hiljem ise tegema. See on ühekordne protseduur, aga aitab vältida selliseid õnnetuid olukordi tulevikus,” rääkis Anneli Sokolov.