Projekteerimisvõistlus CADrina kasvab suureks

TTÜ tudengite ehitatud roboteid tulid uudistama paljud. Ka nende valmistamiseks on vajalik osata kasutada projekteerimistarkvara.

FOTO: Meelis Meilbaum

Möödunud reedel peeti Kadrina keskkoolis teist kor­da võistlust CAD-projekteerimistarkvara kasutamises. Seekord pidid ko­halikud noored tehnikaülikooli ja -kõrgkooli õppuritele alla vanduma, kuid võistlus ise muutub aina populaarsemaks.

Seekordne võistlusülesanne oli rulapargi projekteerimine arvutijoonestamistarkvara kasutades. Võistlus toimus neljas osas, kolmes esimeses pidid neljaliikmelise võistkonna liikmed üksi hakkama saama, neljandas osales võistkond tervikuna.

Võistlus oli pingeline kuni viimase etapi lõpuni. Kuigi pärast teist etappi oli kõigil võistkondadel ühepalju punkte, rebis tehnikaülikooli võistkond lõpuks siiski ette. Kolmandas etapis tabas Kadrina võistkonda õnnetus – arvuti ei pidanud vastu ning n-ö jooksis kokku, mille tõttu anti Kadrina koolile lisaminutid ülesande lõpetamiseks. Lõpuks võitsid võistluse tehnikaülikooli üliõpilased, teise koha sai tehnikakõrgkooli võistkond ning Kadrina keskkooli võistkond jäi sedapuhku teistele koolidele alla.

Polnud kerge võit

Võit ei tulnud aga sugugi kergelt. “Tegu on tarkvara 2011. aasta väljalaskega, mida meiegi pole saanud väga palju katsetada, samuti võttis hoogu maha, et kasutada tuli etteantud käsklusi,” põhjendas võistkonna esindaja Martti Siitsman.

Ka Kadrina võistkonna juhendaja, kooli infojuhi Lauri Kase sõnul valmistas meeskonnale raskusi tarkvara uus ver­sioon. “Keeruliseks tegi asja, et poisid on noored, neil jäi puudu kogemusest ja kiirusest, samuti see, et konkreetset tarkvara versiooni olid nad kasutanud vaid kuu aega,” selgitas ta. Seekordse viimase koha üle aga kurb olla pole tema kinnitusel põhjust: “Võistkond oli ikka kuni lõpuni esikoha konkurentsis, lõpuks olid teised lihtsalt paremad.”

Aru Grupp ASi juhatuse esimees Juhan Viise arvas samuti, et katki ei ole midagi. “Muidugi oleks tahtnud näha, et Kadrina keskkool tuleb võitjaks, aga peab tõele au andma, et tehnikaülikoo­li võit on üsnagi loogiline. Kuid see ei tähenda seda, et järgmisel aastal me rändauhinda koju tagasi ei tahaks tuua,” lisas Viise.

Võistlusülesande põhikoostaja ja peakohtunik oli Tallinna tehnikaülikooli insenerigraafika keskuse dotsent Heino Möldre, kohapeal jagas kommentaare CAD-süsteemide asjatundja Urmas Jüriorg firmast CAD-süsteemide OÜ.

Võistluse lõppedes oli Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani rahul: “Esimesed sammud on tehtud, nüüd tuleb astuda järgmised sammud, mis on planeeritud natuke pikemad – tahame järgnevatel aastatel kaasata kindlasti rohkem võistkondi.”

Tema sõnul tuli tänavu meeldiva üllatusena võistlusele kohale Eesti maaülikooli esindaja. “Nad soovivad meie projektiga liituda ja järgmisel aastal kavatsevad ka võistkonna välja panna,” teadis Pani, samuti on korraldajatel soov CADrina rahvusvaheliseks võistluseks muuta.   “Kindlasti tahame kaasata meie sõbrad Soomest - kui mitte järgmisel, siis ülejärgmisel aastal.”

Mõtet toetas ka siseminister Marko Pomerants. “Kui me mõtleme näiteks Erna retke peale, siis ameeriklased käisid mitu aas­tat eemalt vaatamas, sest see tun­dus ameerika sõdurile liiga ohtlik olevat, aga nüüd nad julgevad osaleda. Nii nende välispartneritega ongi, et neil tuleb alguses lasta eemalt vaadata ja asjaga tutvuda ning varsti nad tahavadki osaleda,” rääkis ta. Ministri hinnangul on CADrina ürituse formaat meeldiv ja ideed muuta pole enam mõtet.

CAD-päev

Juhan Viise aga leidis, et võistlus võiks veel areneda: “Siin võiks korraldada terve CADrina päeva, kus on avatud töötoad ning tehakse ettekandeid, et sellest saaks tõsine CAD-päev, mis päädiks võistlusega.”

Muudatusi võib tulla veel teisigi - direktor Arvo Panile tehti ettepanek nimetada kool Kadrina tehnikakeskkooliks. “See on kohaliku omavalitsuse ülesanne nimetada oma kool, või­te kooli nimeks panna ükskõik mille, nii et mina annan tuule tiibadesse,” toetas ideed haridusminister Tõnis Lukas. Ka Juhan Viise sõnul on tegu asjaliku mõttega. “Töötame selles suunas, et Kadrinast saaks konkreetse õppesuunaga gümnaasium. Seega tehnikagüm­naasiumi mõte pole üldsegi nali, see võib saada reaalsuseks,” kõneles ta ning lisas, et esialgu tuleb valikaine õppeained tunniplaanidesse saada. “Täna on valikaine tunnid päeva lõpus, kui õpilased on juba väsinud, seda tuleb muuta,” arvas ta.

Kuigi võistlusel kasutatakse joonestusprogrammi AutoCAD, tutvustas projekteerimistarkvara Bentley Microstationi esindaja Urmas Jüriorg ettevõttest CAD-süsteemide OÜ. Tarkvaratootjad Bentley ja Autodesk kinkisid ürituse raames koolile ka  täispaketid projekteerimistarkvara õppelitsentse koos õppevaradega. Üritust toetasid Euroopa Sotsiaalfond, sponsorina mitu ettevõtet. Võistluse auhinnafond oli 2000 eurot ning selle  seekordne patroon haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Valgustus ajas roboti segadusse

CADrina projekteerimistarkvara õhtule olid kohale tulnud ka Tallinna tehnikaülikooli üliõpilased omavalmistatud robotitega. Robotid näitasid oma oskusi jalgpalli mängides ehk pingpongipalle n-ö väravatesse lüües.

Kuigi üks kahest robotist DarthMäger näitas end parimast küljest ja pälvis publiku hulgast tunnustavaid hüüdeid, kui ta sujuvalt piljardilaua suuruselt platsilt palle kokku otsis ning neid ette nähtud väravasse loopis, siis teine robot Chuck Norris sattus segadusse ning suitsema hakkamise tõttu kõrvaldati ta demonstratsioonilt.

Chuck Norrise omaniku, Tallinna tehnikaülikoolis infotehnoloogiat õppiva Martin Meisalu sõnul oli robot varem robootika võistlustel Robotex väga hästi esinenud, kuid Kadrinas segas teda valgus.

“Ta arvas, et nägi publiku seas palli ja üritas seda kätte saada, kuid laua piirded tulid ette ning roboti rattad käisid piisavalt kiiresti ringi, mis kuumutas mootori kontrolleri kuni suitsemiseni,” selgitas Meisalu ning lisas, et roboti segadusse mineku põhjuseks oli varasemast erinev valgustus – roboti tundlikkus oli liiga suur.

Võiduka roboti DarthMägeri autori, robootika magistriõpet lõpetava Siim Viilupi sõnul võtab sellise roboti valmisehitamine aega kolm kuud. Seda juhul, kui varasemalt on kogemus olemas. “Esmalt tuleb koostada 3D-mudelid, projekteerida arvutis kõik valmis ning alles siis saab ehitama hakata,” selgitas Viilup ning rõhutas, et vaid tehnilistest teadmistest jääb väheks, tunda tuleb ka projekteerimistarkvara.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles