Päästjad hoiatavad üleujutuse eest

Üleujutus Tapal näitab, et tulvavesi ei puuduta mitte ainult maapiirkondi. Foto: Arvet Mägi

Ida-Eesti päästekeskuse hinnangul võivad kevadel jää ja lume sulamisega tekkida üleujutused ja inimestel soovitatakse selleks varakult valmistuda.

Tamsalu valla kodaniku Helmut Hansoni kodu asub Savalduma külas, mis  piirneb karstialaga. Suurvee ajal moodustub karstiala nõkku kuni 100 hektari suurune järvik, mille sügavus ulatub kuue meetrini.

“Aastaid, kus maja kelder kevadise üleujutuse ajal on veega täitunud, mäletan mitmeid,” rääkis Hanson. Möödunud aastal lainetas kevadine suurvesi tema elamust kümne meetri kaugusel.

Aastate kogemused

“Aastatega on tulnud kogemusi. Ja kohe, kui märkan, et keldri põrand tõmbub niiskeks, olen asunud talvevarusid keldrist ära tooma,” kõneles Helmut Hanson. Tema sõnul võib kevadise suurvee tõus olla sedavõrd kiire, et päevane hilinemine maksab valusalt kätte. “Kunagi jäid kartulid keldris vee alla ja söömiseks need enam kõlblikud polnud. Kibe maitse tuli juurde,” ütles Hanson ja lisas, et loodusjõudude vastu ei saa, kuid õigeaegse tegutsemise korral võib vähemalt keldris asuva toidumoona päästa.

Hanson soovitas karstialal asuvate külade elanikel soetada endale  korralikud kummikud. Savalduma küla ajaloos on olnud kevadeid, mil talude vahel sai paadiga liigelda.

Kevadised üleujutused on sagedased ka Assamalla kandis. Assamalla kauaaegne elanik, kohaliku raamatukogu juhataja Meeli Kuntur teadis rääkida, et kunagi olevat kutsutud karstialal asuvat Assamallat teise nimega Poriküla. “Üleujutused külas olid sedavõrd visad taanduma,” selgitas Kuntur.

Nüüd on rajatud Assamalla teede alla truubid, mis juhivad kevadveed külast eemale, aga üleujutustest päriselt ei päästa. Naine rääkis, et möödunud kevadel kattis tema keldripõrandat paarikümnesentimeetrine veekiht. “Seemnekartul jäi vee alla, aga muu keldris asuv toidupoolis oli kindlamasse paika pandud,” sõnas Kuntur.

Vajalikud veepumbad

Päästjad soovitavad üleujutusteks valmistuda eriti seal, kus suurvesi on ka varasematel aegadel probleeme tekitanud.

Päästjad sõidavad väljakutsetele, kui on oht inimeste elule ja tervisele. Keldritest vee välja pumpamisega päästeteenistus üldjuhul ei tegele. Sestap soovitavad pritsimehed majaomanikel soetada veepump, et vajadusel oleks võimalik vesi kohe keldrist välja pumbata.

Veekogude ääres elavad inimesed peavad pidevalt olema kursis ilmaprognoosiga ja veetaseme muutumisega. Et tulvaveed võivad joogivee rikkuda, tuleb seda ette varuda.

Väärtuslikumad esemed, elektririistad ja mürgised ained tuleb panna maapinnast võimalikult kõrgemale.

Valmis tuleb panna vajalikud vahendid, näiteks ravimid, laetud akuga mobiiltelefon, esmaabivahendid, riided, jalanõud, söögi- ja joogipoolis, et vajadusel kodunt lahkuda. Kodunt lahkumisel tuleb elekter välja lülitada ja omavalitsust informeerida.

Vee kiire pealetungi korral tuleb võimalusel tõusta ülemistele korrustele. Unustada ei tohiks ka kodu- ja lemmikloomi. Hädaolukorrast tuleb teatada telefonil 112.

Enne pumpamist tuleb veenduda, et mõni katkine elektrijuhe veeni ei ulatu.

Üleujutatud piirkonnas tuleb vältida autoga liiklemist. Eriti ohtlikud on nimetatud piirkonda jäävad alajaamad.

Infot üleujutusohu korral käitumiseks saab ööpäev läbi töötavalt päästeala infotelefonilt 1524.

INFO

• Infot üleujutusohu korral käitumiseks saab ööpäev läbi töötavalt päästeala infotelefonilt 1524 ja veebiaadressilt www.rescue.ee.