Hobi korras ilmavaatleja

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrinas elav pensionär Olli Vilberg on 1982. aastast alates iga päev kirjutanud kalendermärkmikusse ilmaandmeid.
Kadrinas elav pensionär Olli Vilberg on 1982. aastast alates iga päev kirjutanud kalendermärkmikusse ilmaandmeid. Foto: Marianne Loorents

Kadrinas elav pensionär Olli Vilberg on 1982. aastast alates iga päev kirjutanud kalendermärkmikusse ilmaandmeid.

Täheldatut on ta võrrelnud aastatagusega. “Tänavune talv on täitsa möödunud aasta talve järgi,” ütleb Olli Vilberg ja lappab oma punaste kaantega kalendermärkmikku ning peatub 2016. aasta 11. jaanuaril.

“Ilm muutus, tugev tuul. Tuiskab, miinus 16 kraadi. Päeval soojem, miinus 14, tuiskab,” on ta kirjutanud.

Nobedad näpud otsivad kiiresti üles 2016. aasta 2. veebruari ehk täpselt aastataguse päeva kohta käivad märkmed (vestlesime Olli Vilbergiga 2. veebruaril – toim.). “Öösel sadas paks lörts maha. Plusskraadid. Päeval sajab vihma, halb ilm. Terve päeva sadas hirmsasti, maa on vett täis, nagu suur meri,” loeb Olli Vilberg valjult ette.

Seejärel võtab ta ette 2017. aasta kalendermärkmiku, mis on beežide kaantega, ja ütleb veel, et esialgu tegi ta sissekandeid tavalisse vihikusse, kuna märkmikku aasta alguses talle kohe ei toodud. Selle saabudes aga kandis hobi korras ilmavaatleja kõik andmed märkmikusse üle, et ikka kord majas oleks. “11. jaanuar 2017. aasta. Täna öösel oli miinus 9 kraadi, hommikul külm tuul. Eilne sula tegi libedad jäised kohad. Lund on põllul päris palju. Päeval päike paistab,” on ta 11. jaanuari kohta kirjutanud. 2017. aasta 2. veebruari sissekanne on võrdlemisi lühike, sest päev alles poole peal: “Öösel tuli lumekirmetist juurde. Miinus 5 kraadi.”

“Mind huvitab jälgida, mis on täna ja mis oli aasta tagasi samal kuupäeval,” lausub Olli Vilberg ning lisab, et sedasi andmeid võrreldes võib ta nii pakast kui ka lund ennustada. Muidugi mitte päeva täpsusega. Ja ta ütleb, et veebruarikuus tuleb kaks nädalat kõva külma, kõige rohkem 25 kraadi. 30 külmakraadi, mida teised ilmaennustajad lubavad, tema ei usu tulevat. Krõbedamate kraadide saabumist ennustavad talle ka söögimajas käivad linnukesed, kes tahavad praegu palju süüa. Hirsikauss tühjeneb tohutu kiirusega ja linde on selle kallal kohe hästi palju.

“Lund tuleb veel palju. Ega sellise vähese lumega ei jää. Lumemöll on kõik ees, mina olen selles täitsa kindel. Lumi taeva ei jää,” ennustab Olli Vilberg täiesti veendunult.

Oma vaatlustele ja kirja pandud andmetele tuginedes ütleb ta, et ilma puhul võib täheldada umbes viieaastast tsüklit. Praegune tsükkel toob meile soojemapoolsed talved.

Samas leiab ilmavaatleja, et varem ei toimunud muutused jällegi nii kiiresti, et õhtul on 16 kraadi külma ja hommikuks juba nullis.

Märkmikusse kirja pandud ilmaandmeid võrdleb Olli Vilberg ka Väike-Maarja ilmajaama ametlike andmetega. Lihtsalt iseendale teadmiseks. “Väike-Maarja on alati külmem kant. Ma olen küll madala koha peal siin Kadrinas ja siin on kaunis külm alati, aga mitte nii külm. Kui Väike-Maarjas on kümme kraadi külma, siis mul kindlasti üheksa,” teab ilmavaatleja.

Heites pilgu 2016. aasta märtsikuu andmetele, saamaks aimu, mida siis tänavusest kevadest oodata võiks, mainib Olli Vilberg lund.

2016. aasta 21. märts. Öösel tuli lund juurde, oli 5 kraadi külma, hommikul kergelt sadas, päeval sadas samuti lund juurde, oli 0 kuni 2 kraadi külma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles