Küsitlus

Foto: TPM

Valitsus eraldas siseministeeriumile ja kaitseministeeriumi­le reservist lumetormi Monika likvideerimisega seotud erakorraliste kulude katteks 82 948 eurot. Mis tundeid see teis tekitas?

Toomas Väinaste, Vinni vallavanem

Kui valitsus eraldas 15 miljonit krooni kõigile omavalitsustele üle Eesti, ja kui me võtame 226 omavalitsust ja summa ära jagame, üks sai rohkem küll ja teine vähem, siis see pole kaugeltki võrreldav summaga, mis kulus. Meil kulus selle suure lumetormiga viie päevaga 60 000 krooni ja meile anti 140 000 krooni. Kui oleks võrdselt jaganud 226 vahel ära, siis oleks igaüks 60 000 krooni saanud.

Ma ei oska selle peale lihtsalt midagi kommenteerida. Saan aru, et suured teed on tähtsad, aga vallateid on mitmeid kordi rohkem kui peamagistraale. Üks asi on, et meil 2009. aastal raha maha võeti, üksikisiku tulumaks ja teederaha. Isegi täna [eile - toim.] öösel olid külavaheteed tuisanud. Uskumatu, sõitsin hommikul vara välja ja oligi nii.

Minul kui tootmise inimesel, olen terve elu tootmisega tegelenud ja siin viimased aastad vallavanem olnud, on sellist asja väga raske kommenteerida.

Urmas Tamm, Väike-Maarja vallavanem

Kahtlemata tekkisid neil kulud kriisisituatsioonis tegutsemisel ja ehk mõni sent laekub sealt ka omavalitsustele, sest meiegi esitasime Ida päästekeskusele arve kulude kohta, mis meil tekkisid siin riigi ülesandeid täites.

Aga tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et siseministeeriumil oli hiljaaegu peaaegu 2,3 miljonit eurot kergliiklusteede raha. Eesti Maaomavalitsuste Liit esitas rahandusministeeriumile taotluse, kas seda raha ei saaks ümber tõsta, et eraldada see täiendavalt omavalitsustele teede korrashoiuks.

Rahandusministeerium vastas, et jah, põhimõtteliselt on see võimalik, kuid mõne päeva pärast tuli siseministri ja regionaalministri kiri, kus ikkagi jäädi kergliiklusteede juurde ja paluti esitada projektid kergliiklusteede ehitamiseks.

Tegelikult on hea, et eraldatakse raha kergliiklusteede jaoks, aga hoopiski põletavam küsimus on teede korrashoid. Kas kujutate ette, kui meil on maantee, mille kõrval jookseb korda tehtud kergliiklustee, aga maantee ise on nii lagunenud ja auklik, et see lõhub lihtsalt autot. Kontrast tekib.

Sellised asjad võiks omavalitsustega kooskõlastada ja koos otsustada, mis ikkagi on antud juhul parem omavalitsuste ja sealjuures Eesti riigi jaoks. Praegu on selge see, et omavalitsused jäävad teehoiuga jänni. Niisugune olukord on tekkinud seetõttu, et teehoiuvahendid on vähenenud väga tõsiselt ja oluliselt. Siin öelda, et see on teie asi, kuidas hakkama saate, ei ole päris õige.

Alari Kirt, Tapa vallavanem

Mis tunnet seal ikka tekkida saab – me oleme sügavas miinuses oma lumetõrjerahaga. Kõik see tuleb millegi arvelt, eeskätt teedeehituse ja suvise teehoolde arvelt, planeeritud raha on selles valdkonnas ammu juba otsas.

Loomulikult tahaks, et valitsus vaataks natuke laiemalt neid asju ja ulataks abikäe ka omavalitsustele. Raha eraldamine siseministeeriumile ja kaitseministeeriumile võtab natuke nõutuks.

Vahel tundub, nagu omavalitsus ei olegi riigile partner, vaid pigem sihuke tülikas tegelane.