Väiksemad vallad seisavad riigi napi toetuse tõttu raskete valikute ees

Rägavere vald pidi vallavalitsuse ja selle allasutuste kulusid vähendama, et maksta tänavuse lumelükkamise eest. Foto: Arvet Mägi

Suur osa Lääne-Virumaa omavalitsustest sai tänavu riigi tasandusfondist varasemast oluliselt vähem raha, mistõttu maakonna väikseimad vallad Viru-Nigula ja Rägavere sattuvad raskesse seisu.

Viru-Nigula vallavolikogu võttis eelmisel istungil vastu valla 2011. aasta eelarve, mille kogumaht on 1 463 431 eurot ehk 22 897 719 krooni.

Vallavanem Ervins Veitsurs tõdes, et see on hädapärase äraelamise eelarve ning investeeringuid peale Viru-Nigula lasteaia ehituse lõpetamise omaosaluse katmise teha ei saa.

Vallavanema sõnul kulub 806 000 eurot eelarve tuludest haridusele - Vasta kooli ja selle alluvusse kuuluva Viru-Nigulas tegutseva lasteaia ülalpidamiseks ning lasteaia ehitustööde lõpetamiseks.

Mullu laekus Viru-Nigula vallas tulumaksu aasta varasemaga võrreldes umbes 8 protsenti vähem. Samas sai vald riigi tasandusfondist kõigest 2050 eurot, mis on ligi kümme korda vähem kui eelmisel aastal.

Tasandusfondi eraldisi arvutatakse keerulise valemiga, kus võetakse arvesse elanike arvu, tulumaksu laekumist, maamaksu, ressursimakse ja paljusid teisi näitajaid. Veitsursi ütlusel ta ei näe, et valem toimiks ning ei mõista kõiki selle nüansse.

Veitsursi sõnul peab omavalitsus olemasolevate võimaluste piires lihtsalt hakkama saama. See aga tähendab kokkuhoidu igapäevastelt tegevuskuludelt, sealhulgas näiteks raamatukogule raamatute ostmise arvelt.

Rägavere vallavanem Mati Ulm tunnistas samuti, et kuigi eelarve on veel vastu võtmata, tuleb see mullusega võrreldes pingelisem. Riik eraldas ­tänavu Rägavere vallale tasandusfondist 108 290 eu­rot, mis on umbes 8950 euro ehk 140 000 krooni võrra vähem kui mullu. “See on väikese omavalitsuse jaoks ikka väga suur summa,” ütles Ulm, lisades, et Rägavere suuruse valla eelarve tuludest moodustab tasandusfondist saadav raha arvestatava osa.

“Kui tulumaksu laekumiseks on kavandatud 2011. aastal 322 000 eurot, siis tasandusfondist saadav 108 000 eurot moodustab sellest summast umbes ühe kolmandiku,” selgitas Mati Ulm.

Mullu laekus tulumaksu eelmise aastaga võrreldes oluliselt vähem. Valla eelarves oli arvestatud kümneprotsendilise vähemlaekumisega, sellega võrreldes oli laekumine veidi parem.

“Kui omavalitsusel hakkab natukenegi paremini minema, võtab riik jälle teistpidi vahendeid vähemaks ning paremat toimetulekut arendustegevuse mõttes ei toimu,” rääkis vallavanem Mati Ulm.

Eelarve teeb pingeliseks ka see, et vald otsustas Põlula koolis, kus õpib alla 70 õpilase, liitklassid loomata jätta. Sel juhul riigi poolt eraldatud rahast õpetajate palkade maksmiseks ei piisa ja vallal tuleb arvestatavalt juurde maksta.

Selleks, et leida puuduvad summad õpetajate palkade ning tänavu tehtud lume­lükkamis­tööde eest tasumise tarvis, pidi vald vähendama nii vallavalitsuse kui selle allasutuste, samuti vallavolikogu kulutusi keskmiselt 6% võrra. Rägavere vallal ei ole ka selleks raha, kui mittetulundusühingud taotlevad ja saavad projektide jaoks euroraha, et aidata neid omaosaluseks vajaliku summaga.

Rakke vallavanem Andrus Blok rääkis, et nemad said ­tänavu riigilt tasandusfondist 23 900 eurot (374 000 krooni) vähem kui mullu ning hari­duskuludeks 11 890 eurot (186 000 krooni ) vähem.

Andrus Bloki sõnul tuleb omavalitsusel lisaks ülalpidamiskuludele Salla põhikoolis ja Rakke gümnaasiumis maksta umbes 31 960 eurot ehk pool miljonit krooni lisaks, et õpetajate palk vastaks valitsuse poolt neile kehtestatud palga alammäärale.

“Praeguse rahastamissüsteemiga avaldatakse survet väikeste kodukohajärgsete koolide sulgemiseks,” järeldas Blok.

Kui aga väikesed koolid kinni panna, tuleks Bloki sõnul panna õpilaste jaoks käima täiendavad bussid või senised õpilasliinid ümber korraldada, mis jääks jälle omavalitsuse õlule.