Rakvere kohtumajas algas pisarate protsess

Rakvere kohtumaja. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

“Getter oleks kahekümne teisel märtsil saanud kahekümne üheksa aastaseks,” kõneles prokurör Marge Voogma eelmisel nädalal Rakvere kohtumajas alanud protsessil Allani üle, kelle põhjustatud avariis 2014. aasta 1. jaanuaril hukkus kaasreisija.

Süüdistuse järgi sõitis Allan tolle aastavahetuse varahommikul sõiduautoga Mercedes Tartu tänaval paremkurvis teelt välja vastu puud. Piira poolt tulnud sõiduk kaotas juhitavuse pärast künka ületamist, mis on sadakond meetrit enne Lilleoru ja Tartu tänava ristmikku. Süüdistuse järgi oli Allan avarii hetkel alkoholijoobes, sõiduki kiirus vähemalt 80 kilomeetrit tunnis. Selles kohas on lubatud suurim sõidukiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis.

“Getterit on nendel piltidel vähe näha,” jätkas Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokurör Marge Voogma kohtule avaldamiseks mõeldud tõendeid ehk sündmuskohal tehtud fotosid esitledes. “Ta on nii istmete vahele surutud.”

Fotosid kaitsja toimikust vaadanud Allan hoidis silmnähtavalt pisaraid tagasi.

Kohtuistungiga tehti algust tänavu seetõttu, et vahepeal olid põhjanaabrite õiguskaitsjad mehe kinni pidanud ja ta asus mõnda aega Soomes.

Getteri ema Merle rääkis kohtuistungil, et sai tütrega juhtunust teda 1. jaanuari ennelõunal kella üheteistkümne paiku politseiametnikult, kes helistas ja teatas, et tegemist võib olla tema tütrega.

Rakvere haiglas selgus, et kannatanu, keda naine pidi tuvastama, on viidud Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. “Terve tee helistasin Getterile, lootsin, et ta vastab ja see pole tema,” jätkas Merle. Tallinnas aga selgus õudne tõsiasi. Merle tunnistas, et alguses ei tundnud intensiivravipalatis aparaatide all lamavat tütart ära. “Ta pea oli nii paistes,” ütles naine juba teist või kolmandat korda nutma puhkedes.

Järgmisel päeval võttis arstide konsiilium vastu otsuse Getterit elus hoidvad aparaadid välja lülitada. Vanemad andsid nõusoleku, et Getterilt võib võtta vajalikud organid, mis päästaksid teiste inimeste elu. “Sellest oli Getteri eluajal juttu,” lisas Merle, kelle sõnul hoiti tütart nendeks protseduurideks veel elus. “Kell üks kolmkümmend üks helistas arst, et nüüd on kõik."

Lisaks matusekuludele soovib Getteri ema Allanilt välja mõista ka mittevaralise kahju. Seda eeskätt Getteri pojale, kes väga varakult emast ilma jäi.

Kohtunik Tiit Kullerkupp selgitas riigikohtu lahendile viidates, et kuigi iga surmaga lõppenud õnnetus on traagiline, tuleb mittevaralise kahju hüvitisnõudes tuua ära veel erilised põhjused. “Seepärast ma teid siin küsitlengi,” põhjendas kohtunik oma käitumist.

Getteri ema rääkis siis, et tänini mõtleb ta, kas oli ikka õige aparaadid välja lülitada. “Äkki oleks sündinud mingi ime,” arutles ta pisaratega võideldes. Ka tõi Getteri traagiline surm kaasa tervisehäireid tema lähedastele.

Allan tunnistas kohtus oma süüd osaliselt. Sõiduki joobes olekus juhtimist ta omaks ei võtnud.

Kui Allan pärast avariid Rakvere haiglasse viidi, siis arstide hinnangul ta joobes ei olnud. Siin aga on küsitavusi, sest kahel saatekirjal on küll üks ja sama kuupäev ja vereproovi võtnud õe Svetlana allkiri, aga ühel saatekirjal on ümbriku, kuhu proovid pannakse, number, teisel mitte. Svetlana sõnul ei ole number kirjutatud tema käekirjaga. Ka on see kirjutatud teise kirjutusvahendiga. Samuti peaks saatekirju olema üks, sest vere- ja uriiniproov võidakse Svetlana sõnul saata ühes ümbrikus ja seega on saatekirju, mis koos proovidega ümbrikusse pannakse, samuti üks.

Svetlana selgitas kohtus, et tavaliselt tegutsevad Rakvere haigla traumapunktis raskete kannatanute puhul kaks õde, täites arsti korraldusi. Tol ööl, mil haiglasse toodi kaks avariis kannatanud inimest, oli lisaks temale valves veel abiõde, kel puudub vereproovi võtmise õigus. Samas Svetlana ei välistanud, et tekkinud keerulises olukorras võis Allanilt vereproovi võtta ja täita ka saatekirja just abiõde.

Politsei mõõtis Allani joobeks 0,53 promilli. Kui sellest võimalik lubatud viga ehk 0,05 promilli lahutada, jäi järele 0,48 promilli.

Kaitsja sooviski, et kohus kutsuks tunnistusi andma Wismari haigla tuntud spetsialisti Jaanus Mumma. Kaitsja sõnul oli Mumma varem avalikult avaldatud kirjutises väitnud, et alkoholijoove kuni 0,5 promilli inimese omadusi, sealhulgas reaktsioonikiirust, oluliselt ei mõjuta.

Kohus saatiski Mummale kutse, kuid tuntud tohter kohtusse ei ilmunud. Kohtunik Tiit Kullerkupul ei õnnestunud temaga ka telefonitsi ühendust saada.

Osapooled leppisid kokku, et Mumma kutsutakse järgmisele istungile. Siis kuulatakse lisaks temale ära ka süüdistatava ütlused. Kaitsja, kohtunik ja prokurör ei leidnud ponnistustest hoolimata varem ühist vaba aega istungi jätkamiseks kui 22. märtsil.

Siis saanuks Getter 29-aastaseks.