Kogu maailma pilgud on praegu pööratud Jaapanis toimuvale ja ka Virumaa Teataja toimetus tunneb kaasa loodusõnnetuses hukkunute omastele.
Kohutavate katastroofide ajal tundub maakera kuidagi nii tilluke, et inimesed kaugel planeedi teiseski otsas ei jäta hädasolijaid abita. See on enesestmõistetav ja inimlik.
Jaapan võitleb pärast 9-magnituudise võimsusega maavärinat ja riigi kirdeosa laastanud tsunamit potentsiaalse tuumaõnnetusega. Jaapani tuumaohutusagentuur teatas eile küll pisut lohutava uudise, et Fukushima tuumaelektrijaamas, kus eile leidis aset juba teine plahvatus, ei ole mingit Tšernobõli-laadse katastroofi tekkimise võimalust.
Katastroofis on ametlikult hukkunuks kuulutatud kokku üle 10 000 inimese, hävinud on taristud ja palju maist vara. Peaminister Naoto Kani sõnul seisab Jaapan silmitsi suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda.
Kui Eestit nimetatakse ajalootormide tallermaaks, siis Jaapanit võib julgelt kutsuda kohutavate tagajärgedega, lausa surma külvavate maavärinate ja tsunamite meelispaigaks. Ilmselt on laastavad loodusõnnetused läbi ajaloo nõudnud sadade tuhandete jaapanlaste elu.
Jaapanis registreeritakse igal aastal 1500 maavärinat, millest enamik on õnneks nõrgad. Aga reedene maavärin oli riigi viimase 140 aasta võimsaim ja sellega kaasnenud hiigellaine purustusjõud tohutu.
Kuid jaapanlased on rahvas, kes on karastunud nii maavärinate kui hiigellainete tagajärgedega võideldes. Ja riik tõusnud maailmamajanduses üheks juhtivamaks, olles planeedi vägevate esikolmikus. See annab lootust, et sitke ja töökas rahvas pikalt põdema ei jää.
Ka on jaapanlaste loodusega koosolemist rõhutav elustiil selline, mis aitab hoiduda paanikast, kuigi sisemiselt valdab neid masendus. Oleme teiega siin kaugel eemal ja samas nii lähedal.