Päästjatele kutsuti politsei

Väike-Maarja elanikke heidutasid gümnaasiumi staadionile üleöö kerkinud kümned suured telgid ja nende ilmumisest anti kohe teada politseile.

Tegemist ei olnud siiski illegaalse pagulaslaagriga, vaid staadionile oli rajatud Austria, Ungari, Tšehhi ja Rootsi päästespetsialistide baaslaager. Rahvusvahelised päästemeeskonnad tulid siia esmaspäeval alanud maavärinateemalisele õppusele MODEX.

Õppuse peakorraldaja, Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Kristian Sirp rääkis, et politseipatrull olevadki läinud laagrisse asja uurima. Pahaks ta seda ei pannud, vaid leidis, et õppusel osalejatele tähendas see lisaülesandeid.

Kui korravalvurid lõid õppusel kaasa tahtmatult, siis Väike-Maarja vallavalitsus oli asjast teadlik. Vallavanem Indrek Kesküla rääkis, et kokku kutsuti omavalitsuse kriisiohjamise komisjon. Sinna kuulub ka politsei esindaja, kuid komisjon tuli kokku eile lõunal ja seepärast polnudki politsei ajal, mil inimesed kahtlasest laagrist teatasid, veel õppusest teadlik.

Inimeste leidmisel rusudest peetakse oluliseks esimest 72 tundi

Kesküla sõnul oli legendi järgi toimunud maavärin, mille magnituud Richteri skaala järgi oli 9. Valla kriisiohjamiskomisjonile anti ülevaade Vao, Kiltsi ja Ebavere küla majade olukorrast. Vallal aga käis sealse olukorraga toimetulemine üle jõu.

Õppuse peakorraldaja Kristian Sirp selgitas, et Väike-Maarja vald kujutas riiki, mis ei saa maavärina tagajärgede kõrvaldamisega hakkama ja kutsub abi teistest riikidest.

Peamine tegevus käis Väike-Maarja päästekooli harjutusväljakul. Sirp rääkis kohale tulnud vaatlejatele, et harjutusväljaku väravasse oli pandud suur sõiduk, mis sulges otsetee sündmuskohale. Ainus võimalus sinna minna oli tehisveekogule rajatud jääteed mööda. Sirbi sõnul polnud päästetööde juhtijad eile lõunaks veel selle peale tulnud, et tellida kohale rasketehnika ja takistus harjutusväljaku väravast kõrvaldada. Küll aga jõudis õppuste korraldajateni teave, et jäätee on plusskraadide toimel muutunud väga vesiseks ja juba kardetakse jääle minna.

Inimesi päästsid õppusel Austria, Ungari ja Tšehhi otsingupäästemeeskonnad. Kuus Rootsist tulnud inimest andsid neile IT-tuge. Igal päästemeeskonnal oli kaasas turvaohvitser, kes väära ja ohtlikku tegevust märgates pidi selle peatama.

Et maavärinast tingitud olukorras õigesti tegutseda, peab otsingupäästemeeskonda kohustuslikult kuuluma ehitusinsener.

Kristian Sirp näitas vaatlejatele betoonkamakate lasu, mis oli üks objektidest, kuhu päästemeeskonnad polnud veel jõudnud. “Seal on umbes viisteist tundi tegemist,” sõnas ta. Õppused kestavad neli päeva.

Küsimusele, kas Eestit ähvardab maavärin, vastas Sirp: “Ära iial ütle iial.” Ta lisas, et siin ei pruugi küll maavärinaohtu olla, kuid võivad juhtuda hoonete varingud. Inimeste leidmisel rusudest peetakse oluliseks esimest 72 tundi. Siis on lootus veel kedagi elavana kätte saada.

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse direktoraat korraldab koolitusi eri riikides, sealhulgas Eestis. Viimati oli siin samasisuline õppus 2014. aastal Türisalus.