Tornikiivri taastamine edeneb toetuste abil

Kiriku taastamistööde komisjoni kuuluvad vallavanem Urmas Tamm (vasakult), koguduse hooldajaõpetaja Enn Salveste ning koguduse nõukogu esimees Heli-Liivia Komp. Foto: Arvet Mägi

Möödunud aasta augustitormis murdunud Väike-Maarja kiriku tornikiiv­ri taastamisrahast on pea pool olemas ja koos­tatakse projekti. Kevadel alustatakse ehitusega.

“Tänase seisuga on annetuste arvel alles 5900 eurot,” teavitas koguduse nõukogu esimees Heli-Liivia Komp, kelle kinnitusel on kõigi annetusi kasutatud nii, nagu inimesed on soovinud. “Kui keegi annetas kiriku heaks, siis selle jaoks tema raha ka kasutati, muidu oleksid lumehanged olnud talvel pühakojas,” sõnas ta.

Kultuuriministeerium on kogudusele Kombi sõnul eraldanud 31 955,82 eurot ning muinsuskaitseamet riikliku programmi “Pühakodade säi­litamine ja areng” investeeringute eelarvest 20 000 eurot. Seega on praegu Väike-Maarja kiriku tornikiivri taas­tamiseks kasutada
57 855,82 eurot ehk üle
900 000 krooni.

Osaühingu Rändmeister möödunud aastal antud eksperdihinnangu kohaselt lähevad kahjustada saanud kiriku pikihoone katuse renoveerimine ja tornikiivri taastamine kokku maksma 2,37 miljonit krooni ehk üle 150 000 euro. Üksi tornikiivri taastamise maksumuseks kujuneb pea 2 miljonit krooni.

Ettevalmistustööd reaalseks ehitustegevuseks on juba alanud ja kiriku hooldajaõpetaja Enn Salveste väitel on osaühinguga Rändmeister jõutud juba ka kokkuleppele, mida on võimalik kogunenud rahaga ette võtta.

“Rändmeistri juhataja Juhan Kilumets ütles, et kõigepealt saame projekti, siis valmistatakse kiriku kõrvale ehitusplats ning aasta lõpuks, kui see raha on otsas, seisavad seal platsil loodetavasti eraldi kaks konstruktsiooni: torni alumine osa ehk taldmik ja ülemine osa,” vahendas Salveste firma juhataja juttu ning avaldas lootust, et nii võib tõesti juhtuda, et kirik saab siiski kahe aasta jooksul taastatud.

Tööd on alanud

Praegu oodatakse OÜ-lt Rändmeister kalkulatsiooni, et lepingute kallale asuda. Projekteerimine aga juba käib ning uue kiivri projekt on üsnagi ainulaadne.

“Tornikiiver saab olema korralikult ankurdatud ning tõmmitsatega torni siseküljes kinni,” kirjeldas Salveste, kelle sõnul on Väike-Maarja kiriku torn proportsioonidelt ebastabiilne. “Taldmik on liiga kitsas torni kõrgusega võrreldes, sinna oli suisa kodeeritud, et ühel hetkel pidi see õnnetus juhtuma.” Kui kiiver oleks ankurdatud, võinuks hulleminigi minna. “Kui tornikiiver oleks olnud ankurdatud kõige lihtsamal viisi kivisoklisse, oleks ta kukkudes võtnud kaasa ka ülemise sokli ja torn oleks pooleks murdunud,” tõdes Salveste.

Algselt oli madal kirik

Nii kõrge pole kirikutorn aga sugugi alati olnud. “Ürikutes on kirjas, et 1812. aastal on ta olnudki nüri otsaga kindluskirik, seega täpselt nii kaheksa tipuga, nagu ta praegu on, on ta algselt ehitatudki,” informeeris Heli-Liivia Komp.

Praegused tegevused aga puudutavad ainult tornikiivrit. Mis tehakse kannatada saanud leinamajaga, on otsustamata.

Salveste sõnul on võimalusi mitu: kas hoone katus taastada nii, et maja oleks kasutuskõlblik, või siis ohutuse mõttes see muinsuskaitse alla mittekuuluv hoone lammutada või müürid konserveerida. “Kolmandik katusest on siiski alles, kui leiduks lahke annetaja, kelle toel katus katta, kaoks ka edasine mure müüride konserveerimise asjus,” mõtiskles Salveste.

Heli-Liivia Kombi sõnul hoone leinamajaks edasi ei jää. “Oleme mõelnud, et tuleb kas noortemaja või leerimaja või mis tahes kirikuga seonduv hoone,” märkis ta. “Aga et raha ei ole ei ühe ega teise jaoks, siis me plaane praegu ei tee,” rääkis Komp.

Kiriku vastas asuva pastoraadihoone renoveerimine juba käib – paar kuud enne augustitormi sai EELK Väike-Maarja kogudus toetusotsuse PRIAst, toetuse abil vahetatakse hoone katus, aknad ja uksed ning paigaldatakse põrandaküte.