Naised võitlesid Moskvas soolise ebavõrdsusega

Maie Urbas peab normaalseks, kui inimeste juures ei tehta vahet soo järgi, vaid vaadatakse nende võimeid ja panust. Foto: Meelis Meilbaum

Reformierakonna naisteühenduse esinaine, Eesti Naiste Koostööketi esindaja ja Palmse mõisa juht Maie Urbas käis eelmisel nädalavahetusel Moskvas rahvusvahelisel naiste konverentsil, mille teema oli “Valemid võitlemiseks soolise ebavõrdusega: rahvusvaheline kogemus”.

Peale Maie Urbase esines Eestist ettekandega Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland. Euroopa Parlamendi fraktsiooni ELDR ja Vene demokraatliku partei Jabloko korraldatud rahvusvahelisel konverentsil olid veel kohal naisteühenduste liidrid Saksamaalt, Moldovast, Türgist, Hollandist, Poolast ja mujalt.

Maie Urbas tegi ettekande naiste olukorrast Eestis, paljudele kohalolnutele tuli üllatusena Eestis kehtiv emapalk ja lastetoetused, mille kohta esitati palju küsimusi. Näiteks Saksa parlamendi liige tahaks Eesti kogemust ka Saksamaal rakendada.

Unikaalne emapalk

“Tuli välja, et enamik pole meil kehtivast emapalgast kuulnudki, eelnevalt küsiti, kuidas emad saavad nii kaua kodus olla,” rääkis Urbas, kelle ettekanne kõneles ka naiste karjäärivõimalustest Eestis ja palgalõhest võrreldes meestega.

Samas oli ka teist laadi küsimusi. Kuna Vene propagandamasin on teinud oma töö, siis oli esimeseks küsimuseks, kas Eestis diskrimineeritakse vene naisi. “Kui meedia taob ühte ja sama rauda, siis inimesed jäävadki seda uskuma, kuigi inimeste isiklikud kogemused räägivad teisiti – venelasi võetakse Eestis alati hästi vastu,” rääkis Maie Urbas.

Naisteühenduse esinaise sõnul on Eestis vaja teha tööd selle nimel, et naised tahaksid ja julgeksid ise ettevõtluses ja poliitikas kõrgemale pürgida. “Mehed teevad oma kokkuleppeid äris ja poliitikas tihti saunalaval või golfiväljakul, naised sinna ei mahu,” märkis Urbas.

Tema sõnul valitseb Eestis traditsiooniline suhtumine, et naised võiksid tegeleda “naiste asjadega”, eriti kui nad hakkavad meestele konkurentsi pakkuma. “Normaalne oleks, kui ei tehtaks vahet soo järgi, vaid hinnatakse inimese võimeid ja panust. Meil näiteks arutatakse, kui palju naisi sai parlamenti, ideaalis pole vajadust sellist teemat püstitadagi,” rääkis Maie Urbas.

Mis puutub sookvootidesse, siis neid Maie Urbas ei poolda. “Minu arvates devalveerib see naiste mõjukust. Kui ettevõtte juhtkonda või riigikokku peab kuuluma teatud protsent naisi, siis võidakse suhtuda neisse kui seadusest tulenevatesse kohatäitjatesse, mis ei suurendaks  kuidagi naiste sõnaõigust,” selgitas Urbas.

Naised ei julge

Naised sooviskid leida pere kõrvalt võimalusi töötada kaugtöö korras või osalise tööajaga, ettevõtjad sellist võimalust aga väga palju ei paku. Ka naisi endid tuleb julgustada ja nende motivatsiooni tõsta.

“Selge see, et mehed ja naised ei saa kunagi olla ühesugused, kuid võimalused karjääris ja tööjõuturul peavad olema võrdsed,” ütles Maie Urbas.

Ühe hiljutise võrdõiguslikkuse raporti järgi asus Eesti pingereas väga kaugel, Soome oli selles teisel kohal, ka Läti oli kõvasti meist ees.

Nii Soomel kui ka Lätil on naisriigijuhi kogemus, Eestil seni mitte. Kuid on veel mees­tekesksemaid riike, näiteks Kreeka ja Itaalia.