Viimastel aastatel on palju räägitud suurest tööpuudusest, kuid samas napib paljudes ettevõtlusvaldkondades hea ettevalmistusega keskastme spetsialiste ja nüüdisaegse väljaõppega oskustöölisi.
Tööturg hüüab heade spetsialistide järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaa firmade juhid ja tippspetsialistid kinnitavad, et vähemal või suuremal määral puudutab see probleem kõiki ettevõtlus- ja ärivaldkondi.
Mõnes ettevõtlussektoris on olukord aga sedavõrd tõsine, et tööturg piltlikult öeldes hüüab hea väljaõppega spetsialistide ja oskustööliste järele.
Tapal asuva õmblusfirma Segers Eesti OÜ tegevjuht Heli Eigi nentis, et õmblustööstuses on terav puudus hea koolitusega spetsialistidest. See ettevõte valmistab Euroopa paljude eliitrestoranide ja hotellide töötajate, kaubandusettevõtete müüjate ja ka raviasutuste meditsiinipersonali ametirõivaid.
Õmblustööstuse valupunktid
Heli Eigi arvates on õmblustööstus tegelikult stagneerunud juba vähemalt seitse viimast aastat. “Arvatakse, et õmbleja peab oskama masinaga õmmelda ja kõik. Tegelikult on praegu puudus õmblejana alustanud tööstusdisaineritest, konstruktoritest, planeerijatest, sertifikaatide spetsialistidest, kvaliteedi spetsialistidest. Need töökohad ei ole enam sama tähendusega, mis 20 aastat tagasi,” selgitas Eigi.
Õmblusfirma tegevjuht põhjendas, et vajaka jääb spetsiifiliste programmide tundmisest, uute sertifikaatide juurutamise ja võõrkeelte oskustest. “Praegu leidsime kogemata hea modelleerimiskoolituse Tartu kutsehariduskeskusest. Minu arvates on probleem selles, et nõudmine tasuta koolituse järele on suur, kuid keskusel pole piisavalt raha. Ettevõtte juhina oleksin kindlasti ka tasulise koolituse maksnud,” ütles ta.
“Kas tegemist on vähese reklaamiga või õmblusvaldkonna alahindamisega, võiks küsida koolitajate või rahastajate käest. Üks on kindel, et edasi areneda, vajab ettevõte töötajate erialaseid arendamisvõimalusi, mitte üha uusi inimesi,” lisas firmajuht.
Pangandusest transpordini
Nordkalk ASi juhatuse esimees Andres Rammul kommenteeris, et tööjõu defitsiit teatud erialadele on mõnikord kinni ka meie arusaamades. Eriti niisuguste ametite puhul, kus on vajalikud nii analüüsivõime kui käeline tegevus.
“Näitena toon siin elektriku-automaatiku ameti. Inimesed eeldavad, et kui tegeled käelise tegevusega, ei pea oskama analüüsida. Siin peaksime jõudma selleni, et käeline tegevus muutuks normaalseks ka head analüüsivõimet omavate inimeste hulgas. Seda peaks toetama õppimisvõimalused, aga ka tööandjate käitumine,” rääkis Rammul. Tippjuhi arvates on kvalifitseeritud oskustööliste puhul võrdselt olulised nii vaimsed kui käelised oskused. “Oleme otsinud edutult just hiljuti ja varasemalgi perioodil näitena toodud elektrikut-automaatikut,” märkis Rammul.
Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus ütles, et hea erialase haridusega kogenud spetsialistidest tuntakse puudust ka panganduses. Pankur nentis, et tavalist klienditeenindajat on kerge leida. “Kliendihaldurit, kes oleks tark nõustaja ja läbirääkimistel kliendiga igati võrdväärne partner, on märksa raskem tööle saada. Niisugused vilunud ja asjatundlikud haldurid on juba ametis ja tööotsijate seas neid napib,” kõneles Annus.
Firma AS Kunda Mobil juhataja Viktor Jullinen arvas, et autotranspordis on puudus nii heade ametioskustega autojuhtidest, diagnostikutest kui lukkseppadest.
Ta tõi tõestuseks näiteks, et autot on käidud remonditöökojas parandamas juba neli korda ja viies kord tuleb veel minna, et masin lõplikult korda saaks. “Järelikult jätavad remonditöökoja ametimeeste oskused soovida. Ja siin on mõtlemisainet, kuidas ja milliseid spetsialiste koolitada.”
CV Keskus
Tööpakkumised (17. märtsil):
• tööpakkumisi – 2814
• klienditeenindus – 469
• müük – 451
• tööstus – 296
• turism – 193
• transport – 162 jne.