Öösel algab kalendrikevad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eva Klaas
Copy
Kunda jõgi.
Kunda jõgi. Foto: Eva Klaas

Täna öösel, 21. märtsil kell 1.21 algab kalendrikevad. Astronoomiline kevade algus ehk kevadine pööripäev tähendab, et öö ja päev on täpselt ühepikad.

Nii valget kui pimedat aega on 12 tundi.  

Alates kevadisest pööripäevast ületab päeva pikkus öö pikkuse.

Vanarahvas on kevadisele pööripäevale andnud mitmeid nimesid, näiteks päevakäänd ja päevakäänak. Pööripäeval ennustati ka ilma: usuti, et kust suunas puhub tuul pööripäeval,sealt puhub see terve kevad. Samuti arvati, et kui kevade alguspäeval on ilus ilm, tuleb terve kevad soe ja ilus.

Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi  (EMHI) ennustuste järgi tõuseb ööpäevane keskmine temperatuur üle viie plusskraadi märtsi lõpust või aprilli algusest, kuid üle kümne plusskraadi võib oodata alles mais. Mis tähendab, et looduses on oodata üsna tavapärast kevade algust.

Kuigi väljas on veel suured lumehanged ning lähiajal ilm heitlik, on esimesi kevade märke siiski juba näha. Pea on välja pistnud lumikellukesed, samuti saabunud Eestisse tagasi esimesed rändlinnud, näiteks kuldnokad, põldlõokesed ja künnivaresed.

Tagasi üles