Kas inimese surm oli seotud avarii või arstide otsusega?

2014. aasta 1. jaanuari varahommikul juhtus raske liiklusõnnetus Rakveres Tartu tänaval. Avarii tagajärjel raskelt viga saanud kaasreisija, 25aastane Getter, suri järgmine päev haiglas. Foto: Erakogu.

​Sellele küsimusele peab Viru maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp leidma vastuse hiljemalt 26. aprilliks, kui avalikustab traagiliselt lõppenud avarii teinud Allan Aasa karistuse.

Süüdistuse järgi sõitis Allan Aas 2014. aasta 1. jaanuari varahommikul sõiduautoga Mercedes Rakveres Tartu tänaval paremkurvis teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuses sai raskesti vigastada mehe elukaaslane Getter.

Kolmapäeval jätkus kohtuprotsess Allan Aasa üle kohtuvaidlustega. Kaitsja Maano Saareväli ütles, et surma põhjuseks on toodud küll peatraumast tingitud ajuturse, kuid tegelikult otsustas arstide konsiilium, ja Getteri vanemad nõustusid sellega, et noorel naisel lootust elule ei ole ja teda elus hoidvad aparaadid tuleb välja lülitada. Kas Getter suri Aasa põhjustatud avarii või teda elus hoidvate aparaatide väljalülitamise tagajärjel, on vandeadvokaadi sõnul õiguslikult kaks eri asja.

Prokurör Marge Voogma loobus süüdistuskõnes sellest, et Aas oli liiklusõnnetuse hetkel alkoholijoobes. Joobe kohta käivad tõendid olid vasturääkivad, sel juhul lähtutakse süüdistatavale soodsamatest.

Prokurör nõudis kohtult Aasa karistamist kaheaastase vangistuse ja mootorsõiduki juhtimisõiguse pooleteiseks aastaks äravõtmisega. Otsuse üheks põhjenduseks tõi riiklik süüdistaja asjaolu, et Aas jäi tänavu veebruaris politseile vahele, kui sõitis kiirusega 81 kilomeetrit tunnis kohas, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Ka traagiliselt lõppenud avarii puhul oli ekspertide hinnangul Aasa juhitud Mercedese kiirus vähemalt 80 km/h.

Kaitsja selgitas, et tema klient kasutas võõrast autot, mis hakkas siis, kui Allan Aas vale nuppu vajutas, iseenesest kiirust koguma. Vandeadvokaat viitas politsei määratud karistusele, 80-eurosele trahvile, kusjuures maksimumsumma võis olla 400 eurot. Advokaadi sõnul sai karistuse määranud politseinik ilmselt aru, et tegemist oli erijuhtumiga.

Aas palus kohtu antud viimases sõnas vabandust Getteri lähedastelt. “Iseendale ei saa kunagi andeks anda,” lisas ta.