Eelmise aasta nigel saak Euroopas on teraviljahinnad lakke tõstnud, mis teeb keeruliseks seakasvatajate elu ja paneb põllumehed mõtlema, kas ja mis hinnaga sõlmida tänavu viljamüügi eellepinguid.
Talunik: mina pole börsimaakler
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere valla talunik Endel Kangur on kindel, et tema enam ühtki eellepingut ei tee, sest möödunud aastal pidi maksma vahendusfirmale leppetrahvi. “Saak oli nii kehv, et ma ei suutnud lepingulist kogust müüa,” selgitab talunik. “Ega mina selles süüdi olnud, vaid ilmaolud, aga kes sellest küsis.” Tänavu tahab Kangur ise oma vilja müüa ning teha seda sel ajal, kui hind on sobiv.
Kangur teab hästi, et viljahinnad kujunevad börsil ja muutuvad iga päev, kuid tunnistab samas: “Ega talumees ole mingi börsimaakler.”
Keeruline ennustada
Viru-Nigula valla teraviljakasvataja, põllumajandusühistu Kevili ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna liige Olav Kreen tunnistab, et tõepoolest tekkis mullu neil, kes oma lepinguid täita ei suutnud, probleeme. “Eks saaki hinnati kõrgemaks, kui tegelikult saadi. Ettemüük ongi üks riskantne asi, sest ennustada kevadel, missugune tuleb suvi, on raske.”
Kreeni hinnangul ei ole soovitatav rohkem kui kahe kolmandiku prognoositava koguse kohta eellepingut sõlmida. “Kunagi käis Lääne-Virumaal Ameerika vabatahtlik, kes rääkis, et tema isa ei müü ette enne külvi kunagi üle kolmandiku saagist, sest juba kevad võib nii kehv olla ja saaki mõjutada,” meenutab Kreen.
Ühel aastal jääb turul vilja üle ja selle hind kukub. Poolmuidu ei taha teravilja keegi müüa, ent raha on vaja. Järgmisel aastal aga tabab viljapõlde ikaldus, nagu mullu, ja hinnad kerkivad lakke.
Põllumajandusühistu Kevili Põhja-Eesti piirkonna esindaja Arvo Uudebergi sõnul olid teraviljahinnad börsil mõni aeg tagasi atraktiivsed, aga praegu näitab börs langustrendi.
Sead näljas
Viljapuuduse tõttu on hädas seakasvatajad. Tapa valla farmeri Ermo Sepa firma töötab praegu kahjumiga. Kuigi farmil on omal põllumaad, kus teravilja kasvatatakse, saadi sealt mullu poole väiksem saak. “Vili, mille kilo maksab üle kahe krooni, toodab kahjumit,” on arvutanud Sepp. Farmeritel, kes teinud suuri kulutusi tootmise nõuetega vastavusse viimiseks, ei ole reserve sööda ostmiseks. “Vilja müüakse, aga selle hind on liiga kõrge,” tunnistab seakasvataja ja arvab, et selline olukord on vesi välisinvestorite veskile. Kasu pole olnud ka vilja sekkumiskokkuostust. Sepa arvates saaks riik seakasvatajaid mõne otsusega siiski aidata.
Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees, Jõgeva sordiaretusjaama direktor Mati Koppel on kirjutanud, et eelmise aasta koristusperioodi lõpust alates on Eestist eksporditud üle 150 000 tonni teravilja, mistõttu ei jätku omal söödavilja.
Ta soovitab seakasvatajail ja teraviljakasvatajail sõlmida pikaajalisi kokkuleppeid. “See vähendab küll mõnel aastal kasumlikkust, kuid teisel, halval aastal hoiab ära suuremad tagasilöögid,” põhjendab ta.
Vilja kokkuostu ja ekspordiga tegeleva ASi Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas annab nõu: “Kui ikka pakutav viljahind on piisavalt kõrge, miks siis põllumeestel mitte riske maandada ja planeeritav kasum eellepinguga kindlustada. Kindlasti ei tasu tormata kaasa mõne kultuuri ahvatleva hinnatõusuga, vaid jagada riske ka teiste kultuuride ja sortide vahel.” Igasugust vilja on tema sõnul võimalik müüa, sõltub vaid, missuguse hinnaga. “Kui nüüd peaks suveks hinnad eelmise aasta tasemele langema, oleks see paljudele viljakasvatajatele suur pettumus, aga oodatud lahendus seakasvatajaile.”