Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2011/03/22/543378t1h79c9.jpg)
Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda (ESJN), kuhu kuulub 56 Eesti hooldekodude juhatajat, arutles hooldekodude kohta avalikult ilmunud halvustava informatsiooni üle ning peab seda taunitavaks. ESJNi hinnangul on Eesti hooldekodud viimase paari aastakümne jooksul jõudsalt arenenud ning häbeneda pole põhjust.
“Eesti hoolekandeasutused on läbi teinud suured muutused – on toimunud kiire areng,” ütles Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja juhatuse esimees Vambola Sipelgas.
“Hooldekodudes pakutavaid teenuseid osutatakse vastavuses teenuse eest makstava tasuga, seega hinna ja kvaliteedi suhe on paigas. Reeglina püütakse abivajajatele pakkuda parimat, mida makstud tasu võimaldab. Arvan, et pole põhjust meie hooldekodusid häbeneda või kahelda hooldekodude töötajate püüdluses pakkuda tuge ja hoolitsust abivajajatele. Kes ei usu – tulge astuge mõnda majja sisse ja uurige ise järele.”
“Kirjanik Enn Vetemaa rääkis hiljuti Postimehe arvamusliidrite lõunal oma negatiivsest kogemusest hooldekodus. Kahjuks ei täpsustanud ta, mis ajast või missugusest asutusest käib jutt, kuid ESJN ei saa aktsepteerida seesugust üldistust. Halvustavaid väljaütlemisi on kahjuks teisigi,” lisas Vambola Sipelgas. “On muidugi tõsi, et hoolekanne peaks olema paremini rahastatud. Nõuded, mida igal tegutseval asutusel tuleb täita, nõuavad kulutusi, samuti kulub suur osa eelarvest töötajate töötasudeks – peame tagama ju ööpäev läbi teenindava personali olemasolu. Hooldekodu headuse määrab suurel määral töötajate suhtumise, oskuste ja teadmiste tase, seetõttu on personali valik ja koolitus meie töös väga oluline ning nõuab samuti rahastamist.”
“Tänasel päeval pole õige suhtuda hooldekodusse kui endisaegsesse vaestemajasse, kuhu vanainimesed on silma eest varjule toimetatud. Inimeste arvamus hooldekodust on siiski visa muutuma, eriti kui arvamusliidrid teevad mõne näite põhjal üldistusi ja avalikkus neid tõe pähe uskuda võtab,” rääkis Vambola Sipelgas. “Tänase päeva tegelikkus on, et hooldusasutuse klientideks on erinevas vanuses inimesed, kes ise enam kodus hakkama ei saa ja vajavad suures mahus abi igapäevaelu toimingute teostamisel, hoolt ja põetamist, samuti inimlikku suhtumist ja seltskonda, et end mitte elust tõrjutuna tunda.”
Vambola Sipelga sõnul on Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda seisukohal, et tänapäeval ei peaks enam keegi häbenema, et tema sugulased või vanemad on hooldekodus, sest pakutava teenuse kvaliteet tagab inimestele vajaliku abi ja hoolituse.
“Hooldekodudes elavate inimeste elukvaliteet on paranenud ja paranemas ka edaspidi järk-järgult. Lähiajal on hooldekodudele lisaabi tulemas ka riigi poolt: saastekvootide müümise rahaga renoveeritakse muu hulgas ka mitmed hooldekodud, samuti on plaan osta sotsiaaltöötajatele elektriautod. See kõik aitab arengule ning kvaliteedi tõstmisele kaasa,” rääkis Vambola Sipelgas.
“Meie tööle ja tegemistele on suureks tunnustuseks ka see, et rahvusvaheline organisatsioon EDE – Euroopa Vanadekodude Direktorite Assotsiatsioon – valis 2013. aastal toimuva üle-euroopalise kongressi toimumiskohaks Eesti. See on ESJNile suur vastutus ja võimalus tutvustada hooldekodudes tehtavat tööd ja ka probleeme üldsusele, et ei leviks iganenud vaated ja eksiarvamused,” lisas Vambola Sipelgas.