/nginx/o/2011/03/22/543388t1hba96.jpg)
Eile asusid Kadrina vallavõimud rünnakule inimesi häirivate vareste ja hakkide vastu, vallavalitsuse liige Andres Nukk hävitas isiklikult seitse pesa.
Kadrina omavalitsus ründab vareseid ja hakke
:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
23. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei rääkis, et vareste ja hakkide kisa on muutunud ümberkaudsetele elanikele talumatuks ja seepärast otsustas omavalitsus keskkonnateenistuse loal lõhkuda vallakeskuses pesitsevate tüütute suleliste pesad.
Lankei sõnul prooviti esmalt kohalike pritsimeeste autot, kuid selle veejuga jäi kuuse tihedast kuuest läbitungimiseks nõrgaks. Liiati on lindude pesad väga tugevad. “Hakid ja varesed on meistrid ehitama,” tunnustas vallavanem sulelisi.
Pärast pritsimeeste ebaõnnestunud etteastet ronis Kadrina vallavalitsuse liige Andres Nukk ise kuuse otsa. “Andres Nukk hävitas isiklikult seitse ja pool pesa,” teadis Lankei.
Vallavalitsuse liikme algatus andis omavalitsusele idee kasutada lindude pesade lõhkumiseks tõstukit. Ja seda ka lähipäevadel tehakse. Lankei sõnul lubas keskkonnateenistus pesi lõhkuda selle nädala lõpuni.
Kui pesade lõhkumine soovitud tulemusi ei anna, võtab vald kasutusele mullu Ameerika ühendriikidest tellitud CD-plaadi, kuhu on salvestatud lindude hädakisa ja kotka häälitsused. “See on viimane salarelv,” tunnistas Lankei.
Vallavanem on varem Virumaa Teatajale rääkinud, et lärmakad hakid ja varesed on vallakeskuses kolm-neli aastat tõsiseid probleeme tekitanud. Lindude lakkamatust kisast ja väljaheidetest häiritud elanikud pöörduvad igal aastal vallamajja, et midagi ette võetaks. Seadused aga ei luba suleliste korralekutsumiseks suurt midagi teha.
Kadrina valla keskkonnakaitse juhataja Lea Uueni on probleemile lahenduste otsingul suhelnud mitme omavalitsusega. Ühe peletusvõimalusena on kasutatud lintide sidumist puudele. See abinõu aga on töömahukas ja lühiajaline, sest linnud harjuvad lintidega või kolivad lihtsalt järgmisele puule, kuhu linte pole pandud.
Internetis surfates sattus Uueni soovitusele kasutada kraaksujate peletamiseks laserplaati, kuhu on salvestatud lindude hädakisa ja hoiatushäälitsused.
Valla keskkonnaspetsialist saatiski osutatud internetiaadressil tellimuse Ameerika ühendriikidesse ja mullu detsembris oli CD kohal. Koos transpordikuludega läks see maksma 332 krooni.