Politseis ärevust tekitanud säilmed võivad pärineda muinasajast

Üks Vanamõisas leitud kahest kolbast. Foto: Erakogu

Eelmise aasta sügisel Haljala vallast Vanamõisast leitud ja politsei tähelepanu pälvinud säilmed võivad pärineda muinasajast.

Vanamõisast ühe ettevõtte lao­platsi laiendamistööde käigus leitud säilmed arvati esialgu kuuluvat kahele inimesele. Politsei saatis need kohtuekspertiisi instituuti, kus tänavu aasta alguses tuvastati, et tegu on seitsme inimese umbes poole sajandi vanuste säilmetega. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla on varem Virumaa Teatajale öelnud, et korravalvurid alustasid leitud luudega seoses haldusmenetlust, sest kriminaalmenetluseks alus puudus.

Et luude päritolu ei õnnestunud tuvastada, andis politsei Haljala vallale loa säilmed maha matta. Valla sotsiaaltöötaja ja hauakaevaja peiede pidamiseni paraku ei jõudnud. Enne tuli vahele kaitsepolitsei, sest tegemist võis olla sõjakuriteo ohvritega. Kohalike seas leviski kuuldus, et sealkandis, kus säilmed leiti, lasid NKVD-lased metsavendi maha. Sõjakuriteod on aegumatud ja Eestis tegeleb nende uurimisega kaitsepolitsei.

Haljala vallavalitsus palus saata inimestel mälestusi, mis võiksid lahendada salapäraste säilmetega seotud loo. Haljala valla majandusspetsialisti Marko Teiva sõnul reageeris valla üleskutsele palju inimesi.

Muinsuskaitseametist öeldi, et antropoloog vaatas säilmed üle ja spetsialisti hinnangul võivad need olla tunduvalt vanemad, kui kohtuekspertiisi instituudis arvati.

Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Anu Kivirüüt, kes varem töötas Lääne-Virumaal, ütles, et politsei oleks võinud juba säilmete leidmisel kutsuda kohale ka muinsuskaitsespetsialistid.

Kivirüüdi sõnul on Haljala vallast leitud säilmed roheliseks värvunud, see aga tähendab tinaoksiidi olemasolu – märk sellest, et luud pärinevad muinasajast, 12.–13. sajandist. Säilmete juurest leiti ka riideeesemeid, mis on kaunistatud pronksnaastude ja -spiraalidega.

Luude päritoluaja täpsemaks määratlemiseks oleks vaja teha radiosüsinikekspertiis, mis on väga kallis ja mida Eestis paraku ei tehta. Kivirüüdi sõnul sattusid säilmed kohta, kust nad leiti, pinnasetööde käigus. 

Paraku ei mäleta enam keegi, kust see pinnas toodi. Esialgse hüpoteesi järgi peaks säilmete leidmispaiga läheduses olema muinaskalmistu. Seepärast lähevadki muinsuskaitsetöötajad aprilli lõpus või mai alguses Vanamõisasse ja üritavad maastiku vaatlusel avastada võimalikku kalmistu asukohta. “Kui hakkab silma, et seal võiks olla matmispaik, siis sinna me ka augu teeme,” sõnas Kivirüüt.