Kultuurikomisjoni korraldusel peetakse 18. mail riigikogus olulise riikliku küsimusena kutsehariduse arutelu. Rakvere ametikooli direktor Kuno Rooba nõustus, et tegemist on riiklikult tähtsa küsimusega.
Riigikogu arutab mais kutsehariduse olukorda
6. aprill 2017, 17:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere ametikooli direktor Kuno Rooba rääkis, et kui me mõtleme, et kogu maksubaas tuleb läbi ettevõtluse, siis muutub kvalifitseeritud tööjõud üha olulisemaks.
Ametikooli direktori sõnutsi on oluline, et riik tagaks pideva tööjõu pealevoolu ja tuleb täiendada inimeste oskusi.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et haridus ei tunne barjääre ametkondade või koolide vahel. "Üks meie ülesannetest on neid barjääre maha võtta,“ märkis Must.
Kultuurikomisjoni liige Krista Aru sõnul õpetab kutseharidus inimestele midagi ise tegema. Ta lisas, et peaksime juba põhikoolis näitama noortele, mida tähendab töö tegemine.
Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimehe Mikk Tarrose sõnul ei taha kutseõpilased end näha lihttöölistena, vaid ettevõtjatena. Ta lisas, et ettevõtlusõppe integreerimine ja enesejuhtimine on põhiasjad, mida võiks kutsehariduses senisest rohkem rakendada.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rääkis kultuurikomisjonile kutsehariduse rahastamisplaanidest. Minister selgitas, et kutsekoolide rahastamist soovitakse muuta sarnaseks sellega, kuidas eraldatakse raha kõrgkoolidele. „Lisaks baasrahale on plaan hakata kutsekoolidele maksma lisaraha selle eest, kui palju on koolis lõpetajaid, millised on õppeasutuses noorteliikumised ja kui head on kvaliteedinäitajad."
Kutseharidust pakkuvate õppeasutuste arv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 15 kooli võrra. Sel õppeaastal tegutseb Eestis 33 kutseõppeasutust. Riigikutseõppeasutuste võrku on järjepidevalt korrastatud ning väiksemaid koole ühendatud suuremate kutseõppekeskustega, samuti on oluliselt vähenenud erakutseõppeasutuste arv. Praegu omandab kutseharidust umbes 25 000 inimest. Samas on riigis üle 30 000 ilma kutseta inimest, keda saaks suunata kutseõppesse.
Igal aastal katkestab kutseõppes õpingud kokku ligi 5000 inimest. Noorte puhul on peamisteks katkestamise põhjusteks vale erialavalik, vähene õpimotivatsioon, sotsiaalne ebaküpsus, aga ka perekondlikud või majanduslikud probleemid ning konfliktsed suhted õpetajate või kaasõpilastega. Täiskasvanud õppijate puhul on peamiseks probleemiks õppimise ja muude kohustuste ühitamine.