/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/06/19/5526091t1h01f4.jpg)
Keskkonnaminister Marko Pomerants sooviks keskkonnaministeeriumi ja selle allasutused koondada keskkonnamajja, puidust liginullenergiahoone ehituseks kuluks hinnanguliselt 29 miljonit eurot.
Ilmatu plaan: Pomerants soovib rajada 29 miljoniga puidust keskkonnamaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pomerants kavatseb esitada vastavad ettepanekud valitsuskabinetile arutamiseks. Nende järgi saaks ehitisest Eesti puidutööstuse referentshoone, mis aitaks tõsta Eesti ekspordivõimekust. Loodavat hoonet võib Pomerantsi hinnangul võtta kui Eesti märki ja sümbolit nii kodu- kui välismaal.
Eesti tootjad ja insenerid on Pomerantsi sõnul juba suutelised looma maailmamastaabis silmatorkavaid lahendusi, nagu näiteks 14-korruseline puitmaja Norras, kuid puuduvad Eesti puidutööstuse võimekust vääriliselt esile toovad hooned. Eestis pole seni leidunud tellijaid suurtele puidust büroohoonetele.
Uude hoonesse koliks projekti järgi keskkonnaministeerium koos oma valitsemisala Tallinna ja Harjumaa struktuuriüksustega, nagu näiteks keskkonnaagentuur, keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon. Hoonega oleks seotud 560 töökohta.
Pinda oleks uues hoones ligikaudu 10 000 ruutmeetrit, sellele lisanduks ligikaudu 6000 ruutmeetri suurune majandus- ja parkimishoone.
Pomerantsi kava näeb sel aastal ette arhitektuurivõistluse korraldamise, tuleval aastal saaks asuda projekteerimise juurde ning hoone ehitus toimus aastal 2019 ja 2020. Hoone koos sisutusega valmiks lõplikult 2021. aasta alguses.
Võrreldes praegu asutuste kasutuses olevate pindadega väheneb uues majas büroopind 53 protsenti ja üldpind 41 protsenti, energiasääst oleks 55 – 60 protsenti ja prognoositav kõrvalkulude kokkuhoid 30 protsenti.
Praegu keskkonnaministeeriumi käsutuses olevate pindade müügist vabaneks ehituseks vahendeid 4,5 miljoni euro ulatuses. Lähiaastatel on asutuste praegustes asukohtades investeerimisvajadus ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Jättes need tegemata ja liites sinna müügirahad, saab katta projekti kulusid 5,9 miljoni euro ulatuses.
Ministeeriumi ettepanek on rahastada hoone ehitus 20-25 protsendi ulatuses meetme "Kliimapoliitika eesmärkide pilootprojektid" saastekvoodi raha eest. Ülejäänud raha vaja minevast 29 miljonist tuleks Riigi Kinnisvara AS-i vahenditest.
Uue keskkonnamaja asukohana on kaalumisel kaks riigile kuuluvat kinnistut: Kolde puiestee 67a ja Vesilennuki 12.