:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/07/6527779t1hea57.jpg)
Rakvere abilinnapea Rainer Miltop soovis vaadata kesklinna turvakaamerate salvestisi, et näha, kas laupäevane õõvastav intsident jäi ka videolindile. Aga võta näpust – riik ei luba.
Rakvere linnavõimud oma turvakaamerate pilti vaadata ei tohi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miltop rääkis, et turvasüsteemide haldur viitas hetkel kehtivale andmekaitseseadusele, mille järgi pole salvestistele ligipääsu isegi süsteemide omanikul.
“Minu arust on see jaburduse tipp,” sõnas Miltop ja lisas, et linn on turvasüsteemid oma rahaga soetanud. Kui riik nende kasutamise ära keelab, siis võiks abilinnapea sõnul riik ise need turvasüsteemid luua.
Miltop tunnistas, et samas mõistab ta keeldu, sest kohtuvaidluste korral võib tekkida probleeme, kui videolindil nähtu avalikkuseni jõuab.
Rakvere kesklinna turvakaamerate laupäevased salvestised säilitatakse, sest neid võib politseil vaja minna.
Läinud laupäeva pärastlõunal peksid kaks noorukit Rakvere kesklinnas Laada tänaval 13-aastast poissi, kelle kehavigastused olid nii tõsised, et ta tuli Rakverest pealinna Põhja-Eesti regionaalhaiglasse viia.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ütles, et õigusrikkumiste avastamiseks võib korrakaitseorgan kaameraid kasutada ja paljud omavalitsused seda sageli avaliku korra tagamiseks ka teevad. „Avalikus kohas käitumise üle teostavad järelevalvet nii politsei kui ka valla- või linnavalitsus. See, millises olukorras sekkub politsei ja milliste korrakaitseliste eesmärkide täitmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, on paika pandud korrakaitseseaduses ja -lepingutes,“ selgitas Iro.
„Kohalik omavalitsus võib kaameraid kasutada nende rikkumiste tuvastamiseks, mille kontrollimine on nende pädevuses. Kellel konkreetselt ja millistel eesmärkidel kaamerapildile ja salvestistele ligipääs on, see peaks olema paika pandud ka turvakaamerate haldajaga sõlmitud lepingus. Avalikus linnaruumis paiknevate kaamerate kasutamisel on oluline, et seejuures oleks kaitstud kõigi inimeste õigused ja elanikud ei peaks pideva jälgimise pärast hirmu tundma. See tähendab, et kaameratele võib juurdepääsu võimaldada neile töötajatele, kes oma tööülesannete täitmiseks seda ligipääsu vajavad ja mitte igaühele,“ jätkas avalike suhete nõunik.
Ta täpsustas, et kui me räägime juhtumitest, mille lahendamisega tegeleb politsei, siis politseil on õigus sellises olukorras turvakaamera salvestis vajadusel välja nõuda.