Rakvere pagulaspere lahkus Saksamaale

Pagulasstaatust tõendav dokument.

FOTO: Javed Sultan / Rover Images / Sipa

Mullu augustis Rakverre elama paigutatud viieliikmeline Süüria perekond lahkus märtsis täiskoosseisus Saksamaale.

Pere moodustasid kolm põlvkonda: mees ja naine koos lasteaiaealise lapsega ning mehe pensioniealised vanemad. Seejuures ei elanud aga noorte ja vanade pere koos, vaid sama maja kahes korteris. Nüüdseks on nad Eestist ära olnud ligi kolm nädalat.  

Eestis olles pakkus neile tugiteenust Johannes Mihkelsoni Keskus, mille tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov ütles, et nende hoolealustest peredest ongi vaid üks Eestist lahkunud. Siit ära minejaid olevat aga rohkem, tema teada kokku 26 pagulast. "Lahkujaid ja reisil olijaid on palju. Kas nad tulevad tagasi või ei tule, seda me ei tea," rääkis Saharov.

Ka Rakvere linnapea Mihkel Juhkami teada läks perekond Saksamaale sugulastele külla.

"Nad ise ütlevad, et on reisil. Viimane info on ikkagi see, et neil on plaan tagasi tulla," ütles Saharov, kuid lisas, et selles ei saa tugiisikud siiski lõpuni kindlad olla. "See on selle pere enda vastutus."

"See, kui nad tagasi tulevad ja on mööda lasknud teatud tähtajad, on probleem. Võib juhtuda, et tekivad võlad," nentis Saharov.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles, et tegelikult ei peagi pagulased oma reisiplaanidest teatama. "Samas on oluline, et nad ka reisimise ajal täidaksid oma siinseid kohustusi – näiteks tasuksid eluruumi eest üüri. Vastasel juhul võivad nad sellest ilma jääda."

Juhkami sõnul vormistas linn pagulastele märtsis veel toimetulekutoetuse. Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket lisas, et riiklikud toetused peaksid tagama, et üür saaks makstud. "Meie teada võlgnevusi ei ole, kuid sajaprotsendist garantiid siiski anda ei saa," rääkis Suun-Deket. "Nendega sõlmitud üürilepingus on kirjas, kas tagatisraha oli, see peaks kompenseerima üüri. Võib-olla kommunaalmaksete osas jääb väike võlg. Kuna nad saavad toimetulekutoetust, toetab linnavalitsus neid ka lasteaiaarvete tasumisel."

Toimetulekutoetuse saamiseks peavad pagulased tegema avalduse, kuid sotsiaalosakonna juhataja sõnul võivad nad selle edastada ka posti teel. "Nooremad, mees ja naine, on töötukassas arvel, seal peavad nad end ka näitamas käima," täpsustas ta.

Kui perekond tagasi ei tule, peab linn lasteaiakoha üles ütlema. Kuna perekonnad on aga ära olnud alles kolm nädalat, linn sellega praegu ei kiirusta. 

"Ootame ka sotsiaalministeeriumi seisukohta selle kohta, kui pere tagasi ei saabu," ütles Kersti Suun-Deket ja lisas, et linn on ühenduses ka Johannes Mihkelsoni Keskusega. "Nende roll on teavitada sotsiaalministeeriumit ja korteri omanikku," märkis ta.

19. augustil paigutati Rakverre elama Euroopa rändekava alusel vastu võetud viis süürlast. Noorem mees on pidanud poodi, tema naine aga õppinud humanitaarteadusi. Mehe isa on pidanud kauplusi ja ema töötanud põllumajanduses.

Eesti on aastaga Euroopa rändekava järgi vastu võtnud 120 pagulast, kellest üks on ametlikult kodumaale tagasi läinud, kaks on vahi all, üks raskes seisus haiglas ning mitu Euroopas reisil. Reisil – nii ütlevad sise- ja sotsiaalministeerium, sest põgenikel on õigus 90 päeva Eestist eemal viibida.

Kui aga keegi neist otsustab siit jäädavalt lahkuda, siis mööda Euroopat neid taga otsima ei hakata. Mõnda teise riiki elama asunud saadetakse juhul, kui nad vahele jäävad, ilmselt Eestisse tagasi. Kodumaale saavad nad aga naasta Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni abil.

Tagasi üles