Linn ostis kaamerad, aga kasutada ei saa

Rakvere turvakaamerate salvestistest lõviosa näevad vaid riigiasutused, omavalitsusametnikud peavad leppima koorukestega. Foto: Tairo Lutter

Kinnitamata andmetel on mitme omavalitsuse ametnikud tõusnud tagajalgadele, sest linn või vald peab maksma turvakaamerate eest, mida ise suurt kasutada ei saa.

Rakvere abilinnapea Rainer Miltop soovis vaadata kesklinna turvakaamerate salvestisi, et näha, kas üleeelmisel laupäeval kesklinnas juhtunud õõvastav intsident jäi ka videolindile. Aga võta näpust – riik ei luba.

Andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ütles, et õigusrikkumiste avastamiseks võib korrakaitseorgan kaameraid kasutada ja paljud omavalitsused seda sageli avaliku korra tagamiseks ka teevad. “Avalikus kohas käitumise üle teostavad järelevalvet nii politsei kui ka valla- või linnavalitsus,” selgitas Iro. “See, millises olukorras sekkub politsei ja milliste korrakaitseliste eesmärkide täitmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, on määratletud korrakaitseseaduses ja -lepingutes.”

“Kohalik omavalitsus võib kaameraid kasutada nende rikkumiste tuvastamiseks, mille kontrollimine on nende pädevuses,” jätkas Iro. “Kellel konkreetselt ja millistel eesmärkidel kaamerapildile ja salvestistele ligipääs on, see peaks olema paika pandud ka turvakaamerate haldajaga sõlmitud lepingus. Avalikus linnaruumis paiknevate kaamerate kasutamisel on oluline, et seejuures oleks kaitstud kõigi inimeste õigused ja elanikud ei peaks pideva jälgimise pärast hirmu tundma. See tähendab, et kaameratele võib juurdepääsu võimaldada neile töötajatele, kes oma tööülesannete täitmiseks seda ligipääsu vajavad, ja mitte igaühele.”

Iro täpsustas, et politseil on õigus turvakaamera salvestis vajadusel välja nõuda.

Kohalikul omavalitsusel on õigus menetleda vaid väärtegusid. Ja neidki mitte kõiki. Eespool kirjeldatud seaduse järgi võivad omavalitsusametnikud vaadata turvakaamera salvestiselt näiteks seda, kas alaealised tõmbasid kuskil tänavanurgal suitsu või kas mõne liiga lõbusas tujus inimese käitumine ei hakka juba kaaskodanikke segama.

Rakvere abilinnapea Rainer Miltop rääkis, et linn on aastatega panustanud turvakaameratesse ja nende arendamisse ligikaudu 100 000 eurot. Igal aastal on eelarves kaameratele eraldatud 10 000 eurot.

Arutlusel oli panna linna piiridele sõidukinumbri tuvastusega kaamerad.

Nüüd kaalutakse selle sammu otstarbekust, sest riik on salvestiste kasutamise enda kätte võtnud.

Samas kinnitas abilinnapea, et ollakse jätkuvalt huvitatud avaliku korra tagamisest linnas. Turvakaameratest on selleks ka abi olnud. “Turvakaamerad on politseile suureks abivahendiks,” sõnas Miltop ja meenutas, et algselt pakuti turvakaamerate otsepilti turvafirmadele. Need aga kurtsid, et monitoride jälgimiseks puudub vajalik ressurss.

Nüüd on Rakvere kesklinna turvakaamerate pilt politsei välijuhi silme ees. Linnaametnikel oli seni sellele linkide kaudu samuti juurdepääs. Nüüd aga vaadatakse lepingud Miltopi sõnul üle ja tehakse muudatused, et need vastaksid seadusele.

Abilinnapea rõhutas, et turvakaamerate salvestisel olnu pole seni kunagi lekkinud ja kunagi pole kellegi privaatsust riivatud.

“Riik peaks mõtlema ja siis otsustama,” kommenteeris Rakvere abilinnapea kehtivat andmekaitseseadust.

Tuginedes linna turvasüsteemi haldajaga räägitule, ütles Miltop, et teisedki omavalitsused, kes turvakaameratega tegelevad, on tõusnud nimetatud seaduse tõttu tagajalgadele.

Üleeelmisel laupäeval peksid kaks noorukit Rakvere kesklinnas Laada tänaval 13-aastast poissi, kelle kehavigastused olid nii tõsised, et ta tuli Rakverest pealinna Põhja-Eesti regionaalhaiglasse viia.

Eelmisel neljapäeval pidas politsei kahtlustatavana kinni 17-aastase noormehe, reedel andis kohus loa ta vahi alla võtta.

Juhtunu ülejäänud asjaolud selguvad kriminaalmenetluse käigus. Menetlust on alustatud kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.