Kevade algust tähistab tuleohtliku aja kehtestamine

Kulupõleng. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Kevade ja ilusate ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv. Metsa- ja maastikutulekahjude üldarv märtsis oli 133, samas kui aprillikuu 11 päeva jooksul on toimunud juba 222 metsa- ja maastikupõlengut.

Kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Lähtuvalt sellest määratakse päästeameti peadirektori käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 14. aprill. Päästeamet juhib tähelepanu sellele, et kulupõletamine on Eestis keelatud aasta ringi.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitatav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest.

Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on peamiseks tulekahjude põhjuseks inimeste hooletus. "Maastikutulekahju saab alguse hooletusest, kus ohutusnõuete järgimine on lõket tehes või grillides jäänud tagaplaanile. Kahjuks moodustab väga suure osa maastikupõlengute põhjustest inimeste pahatahtlik tegevus kulu süütamise näol," rääkis Rüü.

Väiksemast maastikupõlengust võib saada vaid hetkega ulatuslik traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõkke tegemisel tuleb nii metsas, maastikul kui ka koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale, lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, sel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonil 1524.