Uue korra järgi tohivad lapsed teha koolivaheajal pikemaid tööpäevi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilasmalevlased pärast tööd hinge tõmbamas.
Õpilasmalevlased pärast tööd hinge tõmbamas. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks töölepinguseaduse muudatused, mis võimaldavad  noortel töötada koolivaheaegadel senisest rohkem  ja lihtsustavad alaealiste tööle palkamisega seotud asjaajamist.

"Töötamise soodustamine on nii laste kui ka tööandjate huvides," ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Kalvi Kõva. "Tänu uutele sätetele peaks juba saabuval suvel kasvama nende noorte hulk, kes saavad väärt töökogemuse koos teadmisega, et raha teenimiseks tuleb vaeva näha."

Tema sõnul on senini alaealiste laialdasemat tööle võtmist takistanud Eestis kehtivad ranged nõuded, mis kohati on karmimad Euroopa Liidu omadest.

1. juulil jõustuv seadus teeb vahet õppeveerandil ja koolivaheajal töötamisel. Nii näiteks tohivad 13-14-aastased ja vanemad koolikohustuslikud lapsed teha suviti päeval kuni seitse tundi ja nädalas kuni 35 tundi tööd. Veel kehtiv õigus piirab neil töötamist nelja tunniga päevas ja 20 tunniga nädalas. 7-12-aastased saavad vaheajal endiselt töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas. 15-17-aastased noored, kes ei ole kohustatud koolis käima, võivad sarnaselt täiskasvanutega töötada kuni kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Uus seadus ei tee samas mingeid järeleandmisi laste õiguste kaitse ja tööohutuse vallas. Kõva kinnitusel ei tohi kannatada ka hariduse omandamine ja nii jääb õpilastele edasi kehtima keeld mitte töötada rohkem kui pool koolivaheajast.

Tööandjatel vähendab seadus noorte tööle värbamisega seotud bürokraatiat. Neil tuleb edaspidi kanda alaealine kümme päeva enne tema tööle asumise kuupäeva töötajate registrisse ja lisada juurde muu info koos lapse vanema nõusolekuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles