/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/12/6544571t1hf482.jpg)
Vinni vallas Võhu külas toimetatakse kolmandat kuud Näsusepa juustuvabrikus, kus valmib erilisel meetodil käsitsi armeeniapärane juust ning naised punuvad juusturibad patsi.
Juustuvabrikus punutakse patse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres Ararat Grilli pidav Armeenia juurtega ettevõtja Arut Arutjunjan on tegev ka firmas Delikatess Food OÜ, mis ostis kunagise väikese Võhu vorstitsehhi ning ehitas ümber juustuvabrikuks.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/12/6544573t1he811.jpg)
Kui varem tõi Delikatess Food OÜ Slovakkiast ja Lätist juustupatse sisse ning turustas neid mitmetes kauplustekettides, siis nüüd otsustati neid ise tootma hakata.
“Nägime, et juustupatside järele oli nõudlust. Algul oli tegemist kvaliteetjuustudega, aga kui need läksid masstootmisse, hakati kasutama toiduvärvi ja vedelsuitsu, otsustasime ise naturaalselt tootma hakata,” rääkis ettevõtja Arut Arutjunjan.
Arutjunjanil on juustupatsiga oma lugu – lapsepõlves elas ta Ukrainas, ning kui ta Armeenias vanaema külastas, olid söögiks vaid lambalihatoidud ning juust.
/nginx/o/2017/04/12/6544575t1h8618.jpg)
“Lambaliha mulle ei maitsenud ja sõin siis ainult juustu – kui see oli lehma-, mitte lambapiimast tehtud. Vanaema tegi sellist juustupatsi. Ta elas 112-aastaseks ega istunud kunagi, käed rüpes,” jutustas Arut Arutjunjan, kelle isa Ukrainas 65 aastat piimakombinaati juhatas.
Katsetused juustuga kestsid omaniku sõnul väga kaua, enne kui saavutati tulemus, millega rahule jäädi, ning toiduametilt tunnustus taotleti.
Väike juustutöökoda töötab kahel päeval nädalas ning korraga valmistatakse juustu 750 liitrist Vaeküla lehmade piimast. Täispiimast tehakse kohupiimalaadne brõnsa, millest kuuma veega töötlemise ja kahe mehega venitamise järel moodustuvad juustuniidid.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/12/6544577t1he478.jpg)
Naised punuvad need patsideks – umbes 350 patsi päevas – ning neid suitsutatakse ahjus lepasuitsuga kuus tundi.
/nginx/o/2017/04/12/6544579t1hbc9a.jpg)
Praegu valmivadki juustuvabrikus suitsujuustupatsid, juusturibad nii tšilli kui küüslauguga. Toodangut saab osta laatadelt, ka Rakvere Põhjakeskuses ja Kroonikeskuses ollakse väljas oma letiga.
“Tallinnas on meie juust ka näiteks Solarise keskuses. Läbirääkimised käivad Selveri ja Rimi ketiga. Tagasiside on klientidelt hea, inimestele meeldib, et see on naturaalne juust ja Eestis tehtud,” rääkis Arut Arutjunjan ja lisas, et plaanitakse tootma hakata ka lambajuustu.
Armeeniapäraselt süüakse juusturibasid Arutjunjani selgituste järgi aga lavašiga – õhukesele lavašile pannakse juusturibad, rohkesti maitserohelist, näiteks koriandrit ja basiilikut, keeratakse rulli ning süüakse tee kõrvale.
/nginx/o/2017/04/12/6544581t1h7703.jpg)
“Vana lugu aga räägib sellest, et inimene võttis mägedesse kaasa lambapiima, mis pandi loomulikke fermente sisaldava looma mao sisse. Kui ta hobusega sõitis, siis koti sisu keerles, valmis kohupiim ja lõpuks juust. Armeenia keeles on see “tšitšil” ehk “punutis”,” pajatas Arutjunjan.