/nginx/o/2014/10/13/3426801t1h0f51.jpg)
Keskkonnaministeerium meenutab kevadiste koristustööde eel, et kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks on nende liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine.
Prügilõke saastab ümbruskonda ja kahjustab tervist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul tuleb prügilõkete teema päevakorda eriti teravalt just kevaditi. "Inimesed hakkavad kevade saabudes koristama nii aeda kui ka eluruume ning arvatakse, et lihtsaim ja kiireim moodus jäätmetest vabanemiseks on põletamine. Kodused prügilõkked aga kahjustavad nii meie ümbruskonda kui ka õhku ning mõjuvad halvasti meie tervisele," rääkis Lõhmus.
Ta lisas, et keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda: paberi- ja papijäätmed viia ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid panna pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, segaolmejäätmete konteinerisse.
"Vanu mööbliesemeid, riideid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid ja ka rehve saab viia jäätmejaama," ütles Lõhmus.
Koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit.
"Koduse lõkke ja näiteks jäätmepõletustehases toimuva põletuse erinevus seisneb selles, et koduse prügilõkke põlemine on mittetäielik. Seetõttu tekib suitsugaasides mürkainete segu, mis mõjub meie ümbruskonnale ja meile endile halvasti," ütles Lõhmus.
Ta selgitas, et tehases põletatakse jäätmeid stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C ja nii kõrgel temperatuuril põlevad toksilised õhusaasteained ära.
Väike-Maarjas korraldatud Eesti keskkonnauuringute keskuse (EKUK) puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katsetest selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhta puidu põletamisel.
Sama katse käigus selgus ka, et jäätmelõkke suitsu dioksiinide tase oli üle kahe korra kõrgem jäätmepõletustehastele kehtestatud piirväärtusest.
Dioksiinilaadsete ühendite väliskeskkonnas mõõtmine ja võimalike allikate piiramine on oluline, kuna tegu on äärmiselt toksiliste ainetega, mis on keskkonnas püsivad ja võimelised toiduahela kaudu akumuleeruma.
Jäätmepõletustehastele seatud normide ületamine on ootuspärane, kuna jäätmeid lahtiselt põletades toimub põlemine ebastabiilselt madalamatel temperatuuridel, mistõttu toksilised ühendid ära ei põle.
EKUK hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Jäätmete lõkkes põletamine ei ole lubatud, kuid sellest hoolimata kinnitavad seniste analüüside tulemused, et lisaks puhtale puidule kipuvad inimesed jäätmeid lõkkesse viskama. Üheks võimalikuks plastpakendite põletamise markeriks suitsugaasis on plastpakendi koostises leiduv tereftaalhape.
EKUK Tartu seirejaamast 2016. aastal kogutud välisõhu proovide tereftaalhappe analüüside tulemused näitasid kõrgeid kontsentratsioone, mis viitavad selgelt, et inimesed põletavad lõketes ja ahjudes lisaks puhtale puidule ka plastijäätmeid.
Keskkonnaministeerium jätkab 2014. aasta kevadel alguse saanud teavituskampaaniat "Säästad või saastad?", et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele ning jäätmete sortimise vajalikkusele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab infot prügi põletamise ohtlikkuse ning jäätmete ringlussevõtu ja õhukvaliteedi kohta.