/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2017/04/13/6549077t1hf300.jpg)
Nädalavahetusel ja esmaspäeval tähistatavad ülestõusmispühad on ühelt poolt kurvad, teisalt rõõmupühad. Kas on sobilik neil päevil soovida ligimesele häid pühi?
Mida soovida: rahu, vaikust või häid pühi? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja, Tamsalus elav Urmas Nõmmik rääkis, et head soovid on alati head. «Heade pühade soov on kohane nii kristlikus kui ka mittekristlikus maailmas. Kristlikus maailmas rõõmustatakse ikka Kristuse ülestõusmise üle, mis on esimese ja teise ülestõusmispüha ehk pühapäeva ja esmaspäeva sisuks. Mittekristlastele on meie laiuskraadil praegune aeg kevadpühade aeg, uue elu ja tärkamise aeg – ka selle üle saab rõõmustada,» ütles Nõmmik.
Usuteadlase sõnutsi on heade pühade soov universaalne, see on kohane ka seetõttu, et enamik inimesi Eesti ühiskonnas ei kuulu kristlikesse kogudustesse.
«Aga kristlastele saab ju vaiksel laupäeval, mil mõeldakse Kristuse surmale ja ohvrile, soovida näiteks rahulikku või vaikset laupäeva või lihtsalt rahu,» pakkus Urmas Nõmmik.
Etiketikoolitaja Erika Kolbakov nõustus, et kuna kristlikus kalendris on Jeesuse ristilöömise päev kurbuse ja leina päev, võiks siis soovida head vaikset laupäeva.
«Sel päeval ma väga ei soovita häid pühi soovida,» märkis Kolbakov, «sest see on pigem mõtisklemise, andestamise ja enesesse vaatamise päev.»
«Laupäeval võiks pigem öelda – häid saabuvaid pühi, lihavõtteid, ülestõusmispühi. Pühapäev ehk ülestõusmispüha on see päris õige päev, et soovida eri viisil häid pühi: ülestõusmispühi, lihavõtteid, kevadpühi,» soovitas etiketikoolitaja.
Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik rääkis, et kristlikus maailmas mõeldakse neil päevil Kristuse ristilöömisele ja surmale.
«Peetakse meeles jumalikku eneseohverdust, selleks et inimesed võiksid saada oma rikutusest, lõpututest eksimustest ja patust lunastatud ning võita elu. Selle võidu märgiks on ülestõusmine, mida tähistatakse kõikide pühapäevade pühapäeval, esimesel ülestõusmispühal – ja normaalsel kombel ka teisel pühal ehk esmaspäeval, mil vist kogu Euroopas on Eestis ainsana tööpäev. Ülestõusmispühad on kristliku aasta kõige tähtsamad pühad, rõõmupühad, mille juures ei unustata, millise hinnaga inimene lunastati,» kõneles Urmas Nõmmik.