/nginx/o/2017/04/18/6561789t1h0bef.jpg)
Maanteeamet alustab täna kampaaniat, et võidelda linnakeskkonnas kihutamise vastu.
Linnas algab kihutamisvastane kampaania "Liitu kiirusjälgijatega!"
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kampaania „Liitu kiirusjälgijatega!“ eesmärgiks on suunata inimesi mõtlema, kas lühiajalistest eesmärkidest lähtuv kiiruseületus – soov jõuda õigeks ajaks tööle, nautida kiiret sõitu ja sõiduvahendit, ennast liikluses kehtestada – kaalub üles süütute inimeste elude rikkumise, teatas maanteeameti pressiesindaja. Kampaania oluliseks lähtekohaks on oskus näha valikute mõju teise inimese seisukohast. Otsus, mille võtab vastu sõidukijuht, toob lisaks temale tagajärgi kõigile teistele liiklejatele.
Kiirus on peamine liiklusõnnetuste põhjus ja seostub 30 protsendi hukkunutega. Ka vigastuste risk suureneb kiiruse kasvades oluliselt. 2016. aastal fikseeriti asulates 21 905 kiiruseületust, neist 15 562 Tallinnas. Valdav kiiruseületus linnakeskkonnas on 21–40 km/h, ainuüksi Tallinnas moodustab see 67 protsenti kõigist piirkiiruseületustest.
"Kui jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel 50 km/h on 40 protsenti, siis juba 60 km/h sõites tõuseb see drastiliselt 70 protsendile ning 70 km/h juures on see juba 90 protsenti," rääkis maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.
Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning roolisolija ei suuda märgata enda ees, taga ja küljel liiklejaid, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv kilomeeter tunnis muudab tagajärjed oluliselt raskemaks. 2016. aastal kannatada saanud jalakäijatest 83 protsenti sattus õnnetusse asulasisestel teedel ja tänavatel ning 69 protsenti suuremates linnades.
Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt järgib vaid 54 protsenti juhtidest asulas sõites piirkiirust, ja see näitaja ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Ka politsei- ja piirivalveamet (PPA) teeb 19. aprillil kiirustalgutel järelevalvet elanike pakutud kohtades, kus ollakse eriti altid piirkiirust ületama. PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnul ei tunneta juhid liigse kiiruse ohtusid. "Tähtis on mõista, et liiga suured numbrid spidomeetril pole ohtlikud ainult juhile ja autosolijatele, vaid kõikidele liiklejatele," ütles Tikerpe.
Maanteeameti kampaania „Liitu kiirusjälgijatega!“ kestab 14. maini.