/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/08/28/4426649t1h27d9.jpg)
Neljapäeval leiab kaitseväe Tapa linnakus aset liitlaste lahingugrupi Eestis teenimise avatseremoonia, üritusest võtavad teise seas osa ka Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon ja Taani kaitseminister Claus Hjort Frederiksen.
President ja peaminister osalevad Tapal lahingugrupi avarivistusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval Tapa linnakus aset leidvast NATO lahingugrupi Eestis teenimise avatseremooniast võtavad osa Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon, Taani kaitseminister Claus Hjort Frederiksen ja Eesti kaitseminister Margus Tsahkna, edastas kaitseväe peastaap. Prantsusmaad esindab pidulikul rivistusel kaitseministri esindaja kindral Didier Castres.
Pidulikul rivistusel osalevad ka president Kersti Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas, riigikogu esimees Eiki Nestor ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral James Everard, Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Salvatore Farina ja teised liitlasriikide ning Eesti riigi esindajad.
Tapal paiknevasse lahingugruppi kuulub ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega ning erineva lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior, liikursuurtükkidega AS90 ja soomukitega. Prantsusmaa panustab Eestisse paigutatavasse üksusesse enam kui 300 kaitseväelasega ja erineva lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Leclerc, jalaväelahingumasinatega VBCI ja soomukitega VAB.
Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele, kes saadavad Eestisse paarsada kaitseväelast koos lahingutehnikaga. Enamiku Ühendkuningriigi kaitseväelaste koduväeosaks on Ühendkuningriigi maaväe laskurrügemendi viies pataljon ja põhiosa Prantsuse kaitseväelastest on pärit teisest merejalaväe rügemendist.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.