Kurg on juba kohal?

Pensioniealine Linda Särev aitas Arknas toonekurel mitu talve üle elada. Sügisest lindu enam näha ei ole, tõenäoliselt lendas ta lõunasse, nagu loodusseadused ette näevad. Foto: Arvet Mägi

Loodushuviline inimene nägi kevadekuulutajana Rakvere vahetuses läheduses Ussimäel valget toonekurge - nende lindude Eestisse jõudmiseks on veel tavatult vara.

Loodushuviline inimene nägi kevade esimesel päeval, 21. märtsil Sõmeru vallas Ussimäe külas valget toonekurge.

“Seni kuni jõudsin fotoaparaati haarata, oli lind majade vahele siirdunud,”  jutustas inimene, kellel jäi põnevast hetkest “fotosüüdistus” tegemata. “Aga kevad algas sajaga,” kirjeldas ta oma tundeid.

Kahjuks rohkem kinnitusi linnu Rakvere läheduses tegutsemisest Virumaa Teatajal saada ei õnnetunud. Kuid toonekurg on siiski üsna tavaline ja samas eripärase välimusega lind, keda enamik inimesi eksimatult ära tunneb. Mitu loodusinimest arvas, et põhimõtteliselt on valge-toonekurge võimalik ehk segi ajada sookurega, kuid ka see on üsna vähetõenäoline.

Ornitoloog Urmas Sellis ütles, et toonekurgede saabumiseks on praegu varavõitu. Ka jääb reeglina Lõuna-Aafrikas talvituvate lindude teele enne Eestisse jõudmist hulga lumiseid alasid.

Ornitoloogi sõnul jõuavad nii valge- kui must-toonekured enamasti Eestisse aprilli esimesel poolel. Sellis ütles, et välistada siiski ei saa, et tegemist on varakult kohale jõudnud rändlinnuga.

Inimesed on silmanud üksikuid valgeid toonekurgi märtsis mööda lumevälju jalutamas varemgi. “Tõenäolisem on siiski, et tegemist võib olla ehk mõne sellise kurega, kes on siia talvituma jäänud ja pakaselise aja näiteks laudas üle elanud. Toonekurgede talvitumine Eestis on küll haruldane, kuid selliseid juhtumeid siiski esineb,” arvas linnuteadlane. Temale teadaolevalt lõppeval talvel ametlikult ühtegi taolist juhtumit küll registreeritud ei ole.

Lendas taas lõunamaale?

Seitse aastat ei tahtnud kuidagi Aafrikasse siirduda Arknal elutsev toonekurg. Kui suvel elas ta normaalset pesaelu, siis sügisel, kui teised kured talvitusaladele siirdusid, jäi tema paigale.

Ka aastatagusel talvel, kui külmakraadid olid kohati väga käredad, ajas lind talvistel päevadel oma linnuasju: kõndis jääl ning istus korstnal, kuid hommikuti kindlal ajal käis toidujahil ühe maja hoovis, kus ta toiduks kala sai.

Kohalike teatel läks seekord teistmoodi. Ühel hetkel oli sügisel lind kadunud.

Arkna päevakeskuse juhataja Laine Rokk ütles, et ilmselt lendas lind koos teiste kurgedega ära lõunasse, nagu see loodusseaduste järgi on seatud.

Urmas Sellis, kes on põhjalikumalt pühendunud mustade toonekurgede uurimisele, ütles, et raadiosaatjaga varustatud linde vaadeldes tundub, et neil läheb ikka Eestisse jõudmisega veel mõni aeg.

Kui eelmisel aastal asusid must-toonekured millegipärast koduteele tavapärasest hiljem, siis tänavu alustasid nad rännet igati tavapärasel ajal, mis tähendab, et tõenäoliselt jõuavad esimesed must-toonekured Eestisse aprilli alguspäevadel.

“Viimased vaatlused eelmisel nädalal näitasid, et Eestile kõige lähemale on jõutud Bulgaariasse ja Rumeeniasse, ning sealt on ikka veel omajagu tulla,” ütles Urmas Sellis teisipäeval.

Raivo sihib Lääne-Virumaad

Kõige lähemale Eestile on viimastel andmetel jõudnud raadiosaatjaga must-toonekurgedest Raplamaal elutsev Oss ning meie maa kuulsaim toonekurg Raivo, kes pesitseb juba aastaid Lääne-Virumaal.

Raivo on esimene must-toonekurg, kes sai päikesetoitel toimiva GPS-saatja justkui seljakoti selga. See sündis 2006. aasta juulis.

Kuigi must-toonekured on Eestis üsna haruldased - neid võib siin pesitseda hinnanguliselt 80 paari -, on Lääne-Virumaa inimestel vedanud, sest lindudega on õnnestunud kohtuda nii Lehtse kandis kui ka maakonna lõunapoolses osas.

Toonekurg
 

• Valge-toonekurg talvitub Lõuna-Aafrikas.
• Nad jõuavad Eestisse aprillis ning lendavad talvitusaladele augusti lõpus.