Kallis seapõleti rändab Moldovasse

Moldova külalistel jagus loomsete jäätmete käitlemise tehases uudistamist küllaga ning Tarmo Terav (hallis) pidi vastama väga suurele hulgale küsimustele. Foto: Marianne Loorents

Koos paigaldusega ligi veerand miljonit eurot maksma läinud ning seni tegevusetult seisnud mobiilne põletusahi Hurikan 1000E saab peagi uue peremehe ning viiakse Eestist minema.

Neljapäeval käisid Ebaveres Hurikani, aga ka AS-i Vireen loomsete jäätmete käitlemise tehast uudistamas külalised Moldovast, kes saavadki lähiajal põleti uuteks omanikeks.

Moldova suursaadik Inga Ionesii ütles, et Moldovas puudub võimalus loomsete jäätmete käitlemiseks ning põleti täidab Euroopa Komisjoni seatud esialgsed nõudmised. “Aga kindlasti on meil vaja ka analoogset tehast,” lausus suursaadik ja lisas, et loomsete jäätmete käitlemisega tegelemine on üks tingimusi Moldova pääsemiseks Euroopa Liitu.

AS-i Vireen juhataja Tarmo Terav lausus, et kokkulepe Euroopa Komisjoniga põleti üleandmiseks on olemas. “Meie seda ei kasuta ja ei hakkakski kasutama,” lisas Terav.

Moldova asepõllumajandusminister Ion Parea ütles, et loomsete jäätmete käitlemise tehase tööga tutvumine on väga huvitav ja hariv. “Parem on ikka korra ise näha kui kümme korda jutte kuulata,” nentis ta.

Pareal oli Tarmo Teravale laviin küsimusi, mis käisid näiteks valdkonda reguleerivate seaduste, tehase toormega varustamise ja ka tehase majandusliku käekäigu kohta.

Terav rääkis, et loomsetest jäätmetest valmistatavad tooted ehk lihakondijahu ning rasv lähevad väga hästi kaubaks. Eriti suur on nõudlus rasva järele, mida kasutatakse biodiisli tootmiseks.

“Rasva hinna lepime kokku kvartali kaupa, sest see tõuseb kiiresti,” ütles Vireeni juht. Nii on rasva hind tänavu teises kvartalis 13 protsendi võrra kõrgem kui esimeses.

Rasv veetakse Ebaverest Tšehhimaale, lihakondijahu aga Leetu, kus seda kasutatakse kütteks. Tarmo Terav selgitas, et jahu kütteväärtus on umbes kolm korda kõrgem kui põlevkivil, mida meie elektrijaamades ahju aetakse, lisaks jääb tuhka järele üle kolme korra vähem.

“Balti soojuselektrijaamas tehti meie jahuga kütmiskatseid, aga meie energeetikutele see millegipärast ei meeldinud, leedulased aga ostavad hea meelega,” lausus Terav.

Kui eelmisel aastal valmis Vireenis külmhoone, mis muudabki mobiilse põletusahju omamise mõttetuks, siis tänavu ehitatakse lihakondijahu ladu. “Kui see valmib, on meie tehas üks eeskujulikumaid Euroopas ning kinnist süsteemi, kus jahu enam lahtiselt üldse õue ei jõua, pole Euroopas kellelgi,” rääkis Tarmo Terav.

Sigade Aafrika katk Vireenile väga oluliselt tööd juurde pole andnud. “Kui käitleme keskmiselt 8000–8500 tonni jäätmeid aastas, siis mullu lisandus sellele katkusigu farmidest umbes 450 tonni ning lisaks veel metssead,” selgitas Terav.

Tema sõnul tuuakse praegu metssigu Ebaveresse kõige rohkem Saare- ja Läänemaalt.

Omaette koguse käideldavast materjalist moodustavad ka surnud lemmikloomad, keda veetakse Vireeni loomade varjupaikadest. 

Eelmisel aastal käitles Vireen 16 tonni lemmikloomi, 600 kilo kasse-koeri toodi Rakvere varjupaigast.

Külalistele Moldovast oli üllatus, et lisaks loomakorjustele ja lihatööstuste jääkidele on Vireenis võimalik käidelda muudki kraami. “Metallile hammas peale ei hakka, aga praktiliselt kõik muu sobib,” märkis Tarmo Terav.

Suursaadik Inga Ionesii lubas aga paari nädala pärast taas Vireeni väisata, sedapuhku koos Moldova toiduohutuse agentuuri direktoriga. “Pole midagi parata, aga lisaks Hurikanile on meil lähiaastatel ka tehast vaja,” põhjendas ta.