Andres Jaadla: teerulliga riigigümnaasiumit rajama?

Andres Jaadla. Foto: Marianne Loorents

Rakvere linnavolikogu on andnud linnavalitsusele volitused riigiga läbirääkimiste pidamiseks riigigümnaasiumi rajamiseks.

Kui kaugel aga läbirääkimised konkreetselt on, selle kohta puudub volikogu liikmetel täpsem informatsioon. Peame nii, nagu kõik teisedki linlased, ammutama infot ajaleheartiklitest. Viimatine lugu ilmus 13. aprilli Virumaa Teatajas: üllatuslikult on riigigümnaasiumi asukohaks pakutud Rakvere gümnaasiumi esist ringi. Seni oli volikogu liikmetel teadmine, et riigiga räägitakse läbi ja arutelu käib selle ümber, kas riigigümnaasium tuleb mõnesse olemasolevasse hoonesse või sellega seotult või ehitatakse uus hoone, ning jäädi ootama ,et läbirääkimistele järgneb avatud diskussioon võimalike lahenduste teemal. Säärast diskussiooni ei ole aga ei volikogus ega ka linnakogukonnas laiemalt peetud.

Pärast artikli ilmumist sain linnavolinikuna ja endise linnapeana hulga telefonikõnesid maakonna teada-tuntud hariduseinimestelt ja pedagoogidelt, nii Rakvere gümnaasiumist kui ka reaalgümnaasiumist. Mis toimub!? Ma vastasin: mina volikogu opositsioonisaadikuna ei tea, mis toimub. Mul ei ole volikogu liikmena ühtegi ametlikku dokumenti, pole plaane ega analüüse. Ka 25. aprillil peetava volikogu hariduskomisjoni koosoleku kohta on volikogu liikmetel teada vaid päevakord. Millest seal räägitakse, saame vaid päevakorra järgi oletada, ja et täpsemat informatsiooni saada, peame vist järgmist leheartiklit ootama. Võibolla on koalitsiooni kulisside taga midagi arutatud. Ma tõesti ei tea.

Tuleb tõdeda, et mingit sisulist laiemat arutelu riigigümnaasiumi asukoha asjus ei ole ju toimunudki, kasvõi sellegi üle, kas tehakse ikka vana hoone korda võiehitatakse uus. Ja tundub, et seda laiemat arutelu ei tulegi. 13. aprilli Virumaa Teataja artiklis toodud info järgi peab volikogu otsuse langetama juba 26. aprillil.

Isegi hariduskomisjoni koosolek on kokku kutsutud vaid päev enne volikogu, nii  lühikese aja jooksul on ka komisjoni liikmed sundseisus ning neil ei jää piisavalt aega oma valikuid sihtrühmadele selgitada.

Kuhu ja kuidas riigigümnaasium rajada!? Siin on aruteluks alust küll. Võtame olemasolevad hooned. Linnas on mitu väärikat haridushoonet: Alar Kotli ajalooline Rakvere gümnaasiumi maja, reaalgümnaasiumi korralikult korda tehtud hoonekompleks, Rakvere gümnaasiumi algklasside maja. Milline saab olema nende tulevik?

Uue hoone asukoha puhul on kõne all olnud Rakvere ametikooli kinnistu - nii-öelda tugevdada ametikooli haridusekampust. Arvestama peame ka asjaolu , et suur osa tulevasi gümnasiste tuleb siiski edaspidi väljaspoolt Rakveret.

Kas peame arvestama, milline on tulevikus nende õpilaste õpilaskodu vajadus? Täna on siis laual nn gümnaasiumiringi kinnistu, suurte maapinna kõrguse vahedega tundliku planeeringuga koht, eestiaegse linnaplaani järgi linna keskväljak, mis piirneb kahe Alar Kotli meistriteose - tulevase Arvo Pärdi kontserdimaja ja väärika gümnaasiumihoonega. Kas üldse, ja kui, siis kuidas uus hoone sinna sobituks? Kuidas lahendada liiklus- ja parkimisprobleemid, kuidas sisustada linnaruum teiste objektidega, kuidas sobib rajatav piirkonnas asuvate korteriühistutega, kui suure lisakoormuse see seab linnastaadionile … Aruteluks ainest on.

Kui niivõrd tõsist otsust teha, peaks see volikogus läbima vähemalt kolm lugemist, mille vahel saaks siis selgitada ühe või teise lahenduse plusse ja miinuseid. Aega on ju selleks linnavalitsusele antud. See, et hariduse eest vastutav abilinnapea Karit Pihlak kulutas osa ettevalmistusajast muuks otstarbeks (VT 15.03.2017: “Kuna Kairit oli kuu aega ära, siis ei olnud meil võimalik kohtumiste vormis kokku saada,” märkis Juhkami), ei tähenda, et volikogu peab nüüd kiirustades otsuse langetama.

Vägisi tundub, et linnavolikogu pannakse täna kummitempli rolli – kas võta või jäta -  ning tahetakse niivõrd oluline otsustus koalitsioonihäälte teerullina volikogus ära teha. Loodan siiski, et volikogu teeb siin otsustamises pausi – kaasab huvitatud sihtrühmad aruteludesse ja räägib selgelt ning argumenteeritult kõik riigigümnaasiumi tulevikuga seonduvad arenguvariandid läbi.