Kohus mõistis elukaaslase surnuks sõitnule vanglakaristuse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Allan Aas (esiplaanil) ja tema kaitsja Maano Saareväli.

FOTO: Marianne Loorents

Täna mõistis Viru maakohus elukaaslase surnuks sõitnud Allan Aasale pooleteise aasta pikkuse vanglakaristuse ja võttis temalt lisakaristusena aastaks mootorsõiduki juhtimisõiguse.

Maakohtu otsust on võimalik edasi kaevata ringkonnakohtusse, teatades sellest eelnevalt kirjalikult seitsme päeva jooksul.

Süüdistuse järgi sõitis Allan Aas 2014. aasta 1. jaanuari varahommikul sõiduautoga Mercedes Rakveres Tartu tänaval paremkurvis teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuses sai raskesti vigastada mehe elukaaslane Getter, kes hiljem suri. Ekspertiisi hinnangul oli sõiduki kiirus vähemalt 80 kilomeetrit tunnis, lubatud suurim kiirus oli 50 kilomeetrit tunnis.

Prokurör Marge Voogma loobus eelmisel istungil peetud süüdistuskõnes sellest, et Aas oli liiklusõnnetuse hetkel alkoholijoobes. Joobe kohta käivad tõendid olid vasturääkivad ja sel juhul lähtutakse süüdistatavale soodsamatest. Riiklik süüdistaja nõudis Aasa karistamist kaheaastase vangistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks.

Aasa kaitsja Maano Saareväli viitas eelmisel istungil analoogsetele kohtulahenditele, kus süüdistatavale mõisteti tingimisi vanglakaristus. Ka viitas vandeadvokaat asjaolule, et Getteri surma põhjuseks on toodud küll peatraumast tingitud ajuturse, kuid tegelikult otsustas arstide konsiilium, ja Getteri vanemad nõustusid sellega, et noorel naisel lootust elule ei ole ja teda elus hoidvad aparaadid tuleb välja lülitada.

Viru maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Tiit Kullerkupp selgitas pärast kohtuotsuse kuulutamist, et surma definitsioon on seotud ajusurmaga ja see oli fikseeritud nii meditsiinidokumendis kui ka ekspertiisiaktis. Seega ei saa käsitleda hingamisaparaatide väljalülitamist või reanimatsioonist loobumist eutanaasiana või millegi muuna.

Mis puutub kaitsja viidatud analoogsetesse kohtulahenditesse, siis kohtunik Kullerkupu sõnul neid küll vaadatakse, kuid iga juhtum on ikkagi erinev ja hinnata tuleb konkreetset tegu, konkreetset olukorda ja isikuid.

Kohus pidas Aasa süüd suureks, sest kiiruse ületamine olulisel määral oli kavatsetud. “See oli tema teadlik valik, tema võetud risk,” sõnas Kullerkupp.

Süüd kergendava asjaoluna arvestas kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti seda, et Aasal ei olnud kehtivaid kriminaalkaristusi. Samas aga arvestas kohus lisakaristuse määramisel, et Aas on ületanud lubatud sõidukiirust ka pärast traagiliselt lõppenud avariid. Aastaks võetud mootorsõiduki juhtimisõigus rakendub pärast põhikaristuse kandmist.

Kohus rahuldas kannatanu, Getteri ema Merle esitatud varalise kahju nõude 3124 euro ulatuses. Mittevaralise kahju nõuet kohus ei rahuldanud, põhjendades seda asjaoluga, et Merle soovis seda Getteri pojale, kuid lapselapse esindusõigust tal polnud.

Lisaks varalise kahju hüvitamisele tuleb Aasal tasuda üle 2500 euro menetluskulusid.

Tagasi üles